Artiklid

Agnes Ojala

Kärped jätkuvad, kuid palgalanguses tuleb endiselt vastastikku kokkuleppele jõuda.

Justiitsminister Rein Langi kava vähendada märtsist riigiteenistujate palku seitsme protsendi võrra ja anda uue töölepinguseaduse muudatusega juulist ühepoolselt sama õigus ka eraettevõtetele jäi valitsuse toetuseta.

„Mõistan justiitsministrit, ka valitsuskoalitsioonis on korduvalt üleval olnud küsimus, kas tegevus- ja palgakärbete jaoks on tarvis seadusi muuta. Oleme jõudnud ühisele seisukohale, et ühepoolselt ei saa Eesti riigis töölepingut ja palgatingimusi muuta,” ütles rahandusminister Ivari Padar.

Tema sõnul ei läheks kava kokku euroopalike tavadega, mida järgib uus töölepinguseadus. „Ei saa toetada seda, kui üks lepingu osapool võib ühepoolselt lepingu üles öelda,” märkis ta.

Kuna ministeeriumides ja allasutustes on kulusid juba oluliselt ja väga erinevas mahus kärbitud ning kokkuhoiukohti otsitakse veel, ei ole ministeeriumi hinnangul mõeldav ka riigiteenistujate palkade üheülbaline vähendamine.

Ka peaminister Andrus Ansip ütles eile rahvusringhäälingule, et erasektori ühepoolne palkade vähendamine ei ole õige. Ametnike palkadega on tema sõnul aga lugu teine. Neid on ajaloos ühepoolselt kärbitud ka varem, seda nii Eestis kui ka näiteks Soomes ja Saksamaal.

Oleks küsitav

Advokaadibüroo Aivar Pilv partneri vandeadvokaat Ilmar-Erik Aavakivi hinnangul oleks õiguslikult küsitav nii see, kui palgakärbete õigus antaks eraettevõtetele, kui ka see, kui ametnike palku vähendataks kohustuslikult.

Esimesena öeldu võib minna vastuollu põhiseaduse ja Eestis vastu võetud rahvusvaheliste kohustustega, eelkõige rahvusvahelise tööorganisatsiooni ILO konventsioonidega. Siin sõltub õiguspärasus sellest, kuivõrd on palgakärbe põhjendatud avalike huvidega ja rahvamajanduse kui tervikuga. Teisena öeldu tooks päevakorrale diskrimineerimise teema.

Eesti Energia muudab struktuuri

•• Kuigi riigiettevõtetele ameti­asutustega sarnane kärpenõue ei laiene, peavad muutunud ma­jan­dusoludega kohanema ka nemad.

•• „Jagasime kontserni mullu neljaks tegevusvaldkonnaks. Sa­muti liideti selle aasta alguses osa ettevõtteid omavahel ja loodi nende baasil uusi,” rääkis Eesti Energia pressiesindaja Marina Bachmann ettevõttes toimunud struktuurimuudatustest, mis jätkuvad ka sel aastal.

•• Eesti Energias on vähenenud nii personali- kui ka üldtegevus­kulud. Praegu rohkem koondada ei plaanita. Töötajate pal­kade üle käivad läbirääkimised.

•• Bachmann peab paremaks palgakärbet kui ini­meste koondamist või ette­võtete pankrotistumist.