Lauri Linnamäe
Töönädala lühendamine ei aitaks ilmselt kaasa tööhõive suurendamisele, kuid idee väärib siiski arutamist, kuna see võib kasvatada tootlikkust.
Nii Saksamaal, Prantsusmaal kui Jaapanis on katsetatud tööaja lühendamist, et soodustada uute töökohtade loomist. Sama soovitas eile Postimehes ka Tartu Ülikooli matemaatika-informaatikateaduskonna emeriitdotsent Lembit Kivistik.
Prantsusmaa, Saksamaa ning Jaapan on jõudnud järeldusele, et soovitud tulemust pole siiski saavutatud. Teadlane Giorgio Brunello, kes uuris töötundide vähendamist 1980. aastate Jaapanis, jõudis järeldusele, et see võib anda hoopis vastupidise efekti ja suurendada survet palgakulude kasvuks.
«Prantsusmaal seati eesmärgiks vähendada päevast tööaega, et anda rohkem aega isiklikuks eluks ja parandada tööhõivet,» meenutas tööandjate keskliidu tegevjuht Tarmo Kriis. «Juhtus aga see, et need tunnid lükati enamasti reedesesse päeva, et pikendada oma nädalavahetust. Tööhõivele see kasu ei toonud ja saadi soovitust hoopis erinev efekt.»
Asjata lootus
Kriis tõdes ka, et isegi kui Euroopas peaks tekkima üldine soov töötunde vähendada, ei tahaks keegi olla esimese sammu tegija. «Kui Eestis sunnitakse tööandjat kulusid suurendama, siis lähinaabritega oleme me ju endiselt konkurendid,» meenutas ta.
Ametiühingute keskliidu juht Harri Taliga arvas, et riigilt ja tööandjatelt säärane samm ilmselt toetust ei leiaks. «Vaevalt tööandja tahaks inimesi juurde palgata, nad pigem eelistaks, et sama töö teeks ära väiksem hulk inimesi,» nentis Taliga. «Kogemus töölepinguseaduse valmimiselt lubab arvata, et riik ei taha üldse mingist tööajanormist rääkida. Uuest töölepingust kaob selline mõiste üldse ära ning lihtsalt eeldatakse, et täistööaeg on 40 tundi nädalas.»
Kriis meenutas, et ka praegu on tööaja vähendamine tööandjate seas põhiline kokkuhoiukoht. «Tunnipalgad jäetakse samaks, aga vähendatakse vabriku lahtiolekuaega,» tõi ta näiteks. «Praegu on juba massiliselt inimesi sel moel vaba aega «nautimas».»
Elektroonikasõlmede tootja IPA omanik John Ross ütles, et vahetustega töötavale ettevõttele oleks lühendatud tööpäev meeltmööda.
«Kui kaks korda päevas toimub vahetuste vahetus, ei saa inimesed tegelikult kaheksat tundi töötada ja kokkuvõttes tuleb maksta rohkemate töötundide eest, kui tegelikult tehakse,» sõnas ta. «Ma pole sellele väga põhjalikult mõelnud, aga Suurbritanniast saadud kogemuse järgi tundub 38-tunnine töönädal loomulikum.»
Riigikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni juht Eiki Nestor leidis, et tööaja lühendamist tasuks kaaluda mitmel põhjusel, ehkki vastukaja on tema sõnul ette teada.
«Vastukaja on: kuidas nii?! Rohkem on vaja tööd teha, siis saame ruttu rikkaks,» kirjeldas Nestor. «See on ilus tarkus, millega on iseenesest raske vaielda, kuid vaadata tuleks teiste riikide kogemust.»
Sotside fraktsioonijuhi kinnitusel on riikides, kus tööaja lühendamist on proovitud, suurimaks efektiks osutunud hoopis tootlikkuse kasv.
«Seepärast olen seda ideed pakkunud ka ajal, kui majandus veel hooga edasi läks,» sõnas Nestor. «Vaatamata meie ettevõtjasõbralikule maksukeskkonnale investeeriti Eestisse ikka peamiselt odava tööjõu tõttu ja tootlikkusele keegi eriti rõhku ei pannud. Ikka juhtus nii, et teeniti mingis valdkonnas raha ja siis pandi see lõpuks kinnisvarasse, selle asemel et oma sektorit arendada.»
Nestor meenutas, et Saksamaal tööaja lühendamine loodetud tulemust tööhõive kasvu ei andnud, küll aga muutus inimeste tööaeg intensiivsemaks, kuna ettevõtjail tekkis huvi investeerida tootlikumasse töösse. Ka Eestis ei pruugiks lühem tööaeg tema hinnangul töökohtade arvu kuigivõrd suurendada.
«Kui näiteks Rootsis eelistaks töötaja ületunnitöö või vaba aja vahel pigem vaba aega, siis Eestis on palgatase selline, et eelistataks pigem ületunnitööd,» sõnas Nestor.
Rohkem vaba aega
Kivistik tõi oma artiklis tööaja lühendamise põhjuseks vajaduse vähendada töötute hulka Eestis, kuid tema sõnul on ka oluline, et töötaval inimesel jääks rohkem vaba aega perekonna ja laste jaoks.
«Eestis aitaks see loodetavasti kaasa sündimuse tõusule ja eesti rahva püsimajäämisele,» kirjutas Kivistik. «Paljude silmis võib enam vaba aega olla omaette väärtus.»
Samas peab Eesti ilmselt lähiaastail üle võtma Euroopa Liidu tööaja direktiivi, mille järgi ei tohi töönädala keskmine pikkus aasta lõikes ületada 48 tundi.
Uuring tõi esile küsitavusi
Padova ülikooli majandusprofessori Giorgio Brunello uuring lühendatud tööaja mõjudest järeldas, et esmapilgul silmanähtav seos, nagu suurendaks tööaja lühendamine hõivet, on liiga lihtsustatud lähenemine.
Lühendamise tulemus on tema hinnangul raskesti ennustatav, kuna see sõltub väga paljudest erinevatest, konkreetset juhtumit puudutavatest üksikasjadest.
Laialt üldistades tooks tööaja lühendamine tema hinnangul kaasa eeskätt ületundide arvu kasvu ja võimalik, et ka hoopis hõive vähenemise.
