Agnes Ojala
Ettevõtete personalijuhid peavad tööotsijais oluliseks soovi töötada just nende juures.
Ei ole lihtne tööle pääseda, kui sinuga pistab sama koha pärast rinda sadakond inimest. Mida tuleks tööotsijal ette võtta, et oma võimalusi konkurentsist tihedal tööturul parandada?
Enam jäävad silma CV-d, millele on lisatud motivatsioonikiri, tõi olulise plussina esile Prisma Peremarketite personalijuht Reet Ratas. Ratas rõhutas, et eriti praegu tuleb endale tööd otsides selgeks teha, kuhu kandideerida soovitakse ja millised on ootused töökohale. See kiirendab asjade käiku ja mõistmist, põhjendas ta.
Sama moodi kinnitasid motivatsiooni olulisust tööle kandideerimisel ka If Eesti Kindlustuse personalikonsultant Evelin Hülp, Baltika personalijuht Liina Kippasto ja Swedbanki värbamisspetsialist Getter Toome.
Osa kandidaatide haarab kinni kõigest, lootes, et keegi kuskil ikka pakkumise teeb. Meie tahame näha motivatsiooni konkreetse ametikoha suhtes, ütles Toome.
Halb mulje jääb Evelin Hülpi sõnul inimestest, kes ei ole teadvustanud, millisele ametikohale või kuhu firmasse nad täpselt kandideerivad, saates sooviavaldusi isegi vale ettevõtte nimele. Samuti tekitab Liina Kippasto hinnangul hämmingut, kui inimene ühe firma sees huupi eri ametikohtadele kandideerib. Soovitan CV ja motivatsioonikirja puhul tõesti vaeva näha ja veenduda, et kõik andmed on korrektselt, ausalt ja piisava põhjalikkusega esitatud. Suurepärase motivatsioonikirjaga on võimalik massist silma paista ja eristuda, märkis Kippasto.
Loevad iseloomuomadused
Reet Ratase sõnul ei ole tehnilised teadmised ja CV laitmatus kõige olulisemad kriteeriumid. Ärge jääge kinni tehnilistesse oskustesse! Otsitakse ju ikkagi inimest, kes sobib meeskonda, seetõttu tuleb läbi mõelda oma oskused ja väärtused, et selgelt väljendada, mida ma saan inimesena pakkuda, arvas ta.
Swedbankis pööratakse neile siiski enam tähelepanu. Getter Toome hinnangul on elulookirjeldused sageli poolikud või vigased, mistõttu inimene jäetakse juba esimeses voorus konkursilt kõrvale. Samuti ei hinnata adekvaatselt enda sobivust soovitud ametikohale ja kandideeritakse liiga raskele või vähe nõudvale tööle.
CV Keskuse ärijuhi Kadri Johansoni soovitus on konkursil osaleda siis, kui tööotsija oskused-teadmised vastavad nõuetele vähemalt 75 protsendi ulatuses.
Meie jaoks on oluline ikkagi töökogemus, lausus BLRT personalijuht Heinart Puhkim. Kui inimene on tulnud täiesti kõrvalt ega ole metallisektoris töötanud, ei taha see meile hästi sobida.
Küll määravad Puhkimi hinnangul paljuski iseloomuomadused, nimetades oluliste märksõnadena ettevõttega haakuvaid väärtushinnanguid ja austust töösse. Töösse ei saa suhtuda üleolevalt ja kui teise tähtsusjärgu asja.
Need omadused selguvad enamasti töövestlustel. Suurimaks vestlustel tehtud veaks pidasid personalijuhid puudulikke teadmisi ettevõtte kohta. Kui kandidaat ei suuda nimetada kas või üht meie brändidest, ei mõju see väga veenvana, selgitas Baltika personalijuht. Inimene peab ikka eeltööd tegema. Kui ma ise kuhugi kandideeriksin, siis mind küll huvitaks, mis firma see on, lisas ka Prisma esindaja.
Eesti Päevalehega vestelnud personalijuhtide sõnul on viimasel ajal töökonkursid mitu korda tihedamaks muutunud. On tavaline, et ühele kohale kandideerib sada või enam inimest.
Pane üles tööotsimise kuulutus!
Muutunud tööjõuturul tuleb kohaneda kõigil. Nii tuleb ka uut tööd otsides olla väga paindlik.
Igal juhul tuleb enda vastu hästi aus olla ja vajaduse korral oma nõudmistes järele anda, märkis Manpoweri tegevdirektor Heigo Kaldra. Nii heade kui ka halbade aegade kuldreegel on: töö leidmise soov peaks olema kindel ja selgelt väljendatud. Kui kandidaat kõhkleb, on lootus saada positiivset vastust väike.
CV Keskuse ärijuhi Kadri Johansoni peamine soovitus on olla aktiivne. Töö leidmiseks tuleks ära kasutada kõik võimalused, kuid huupi kandideerida ei tohi.
Johanson märkis, et tööotsija võiks endast märku anda ka tööotsimise kuulutusega, sest sageli ei soovi tööandjad pakkumist avaldada ja vaatavad ise sobiva töötaja järele ringi.
