Arvestades nii meie liikmete poolt tõstatatud muret kui ka kogutud tagasisidet paljudelt liikmesettevõtetelt, oleme Sotsiaalministeeriumile esitamas ettepanekut uue töölepingu seaduse muutmiseks öötöö piirangut puudutavate erandite laiendamise osas.
Peamine eesmärk on, et ettevõtjate olukord võrreldes kehtiva seadusega ei halveneks ning valdkondades, kus öötöö on ka praegu tavaline või vajalik, oleks see võimalik ka pärast uue seaduse jõustumist.
Lühidalt:
· Seadus loeb ööajaks vahemiku 22.0006.00. Seega juhul, kui töötaja tööajast vähemalt 3 tundi langeb ööajale, saaks maksimaalse tööaja pikkus ööpäevas olla 8 tundi.
· Ka hetkel kehtiv töö- ja puhkeaja seadus lubab tööaega pikendada, kui see on vältimatu tootmistingimuste tõttu.
· Liikmetelt laekunud tagaside põhjal selgus, et väga paljudel juhtudel on kehtivate 12-tunniste vahetustega tehtava töö initsiatiiv tulnud just töötajatelt.
· Kaubanduskoda on seisukohal, et nendes valdkondades, kus öötöö on hetkel lubatud rohkem kui 8 tundi ööpäevas, tuleb ka edaspidi seda lubada.
Praegusel kujul jõustudes puudutaks öötöö piirang oluliselt ettevõtjaid, kus toimub vahetustega töö või osa töötajaid töötab öösel
Probleemi põhjus peitub eelkõige uue töölepingu seaduse paragrahvis 50, kus sisaldub öötöö piirang, mis praegusel kujul jõustudes puudutaks oluliselt ettevõtjaid, kus toimub vahetustega töö või osa töötajaid töötab öösel. Nimelt ütleb sama sätte esimene lõige, et töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja, kes töötab ööajal vähemalt kolm tundi oma igapäevasest tööajast või vähemalt kolmandiku oma iga-aastasest tööajast (öötöötaja) on kohustatud töötama rohkem kui kaheksa tundi 24-tunnise ajavahemiku jooksul, on tühine. Ööajaks loeb seadus teatavasti vahemiku 22.0006.00. Seega juhul kui töötaja tööajast vähemalt 3 tundi langeb ööajale, saaks ka maksimaalse tööaja pikkus ööpäevas olla 8 tundi. Hetkel teeb seadus sellest ka ühe erandi ning piirangut ei kohaldata tervishoiu- ja hoolekandetöötajatele, kui töötamine ei kahjusta töötaja tervist ja ohutust. Teatavasti on aga selliseid valdkondi ning töid veel oluliselt rohkem, kus töö iseärasustest tingituna on vajalik pikem vahetustega töö, millest osa langeb ka ööajale või kus tööprotsess ongi korraldatud 12-tunniste vahetustega, et tagada pidev seadmete käigushoidmine või jälgimine.
Nagu öeldud, puudutaks piirang sellisel kujul jõustudes kindlasti tööprotsesse, mis vältavad 24 tundi ööpäevas ning kus töö toimub hetkel 12-tunnistes vahetustes ehk nn 24/7 tööd. Kuna uue seaduse kohaselt ei tohiks osaliselt või täielikult ööle langeva vahetuse (tööaja) kestus ületada 8 tundi, tooks see ilmselt kaasa olulisi probleeme ja kulutusi seal, kus kestev tööprotsess hetkel öötööd nõuab.
Teatud tööde juures on vajalikud pikemad kui 8-tunniseid vahetused, ka EL lubab sel juhul erandeid
Ka hetkel kehtiv töö- ja puhkeaja seadus lubab tööaega pikendada, kui see on vältimatu tootmistingimuste tõttu. Samuti võib näiteks valve- ja turvatöötajatele ning päästetöötajatele kehtestada tööinspektori nõusolekul summeeritud tööajaarvestusega kuni 24-tunnised tööajad. On paratamatu, et teatud tööde või protsesside juures on vajalik ja optimaalne rakendada pikemaid kui 8-tunniseid vahetusi. Sarnaselt on see väga paljudes Euroopa riikides ning samuti lubab erandeid Euroopa Liit.
Vaadates Euroopa näiteid ei ole neid vaja kaugelt otsida. Väga laialdased erandid üldisest öötöö piirangust kehtivad ka Soomes ja Inglismaal. Lätis on erisused lubatud vajadusel, kui selles on ka töötajate esindajaga kokku lepitud. Tööajakorraldus on teatavasti reguleeritud ka EL direktiividega. Peamine siin on nn tööajadirektiiv (2003/88/EÜ), mis samuti kindlaksmääratud tööde või valdkondade puhul liikmesriikidel erandeid lubab teha.
Vahetustega töö puhul arvestatakse sageli graafikute tegemisel töötajatele ohutumat aega ja ühistranspordigraafikut
Liikmetelt laekunud tagaside annab tunnistust sellestki, et väga paljudel juhtudel on kehtivate 12-tunniste vahetustega tehtava töö initsiatiiv tulnud ka töötajatelt. Juhul kui töö toimub kahes vahetuses ning vahetuse algus ja lõpp on vastavalt kell 8 hommikul ja kell 8 õhtul, on tegemist töötajatele ohutuma ning odavama lahendusega kui näiteks olukorras, kus vahetuse lõpp langeks hilisõhtule või varahommikule. Tihti on graafikute tegemisel arvestatud ka ühistranspordigraafikutega, et töötajad saaksid võimalikult väheste kuludega tööle või sealt koju.
Lisaks juba mainitud 24-tundi vältavatele jooksvatele töödele, on loomulikult valdkondi, kus tööaeg langeb ööle oluliselt rohkem. Näiteks erinevad hädaabi, avarii ja hooldustööd, post ja side, valvetööd, mitmesuguste seadmete töösoleku jälgimine, paljud toiduainete käitlemisega seotud tööd, operatiivteenused ja kõnekeskused, gaasi, vee ja elektrienergia tootmise ja jaotamisega seotud valdkonnad, tööde eripärast tingituna on selliseid töid ka transpordi ja logistika valdkondades (raudteel, merel, sadamates, lennuväljadel) ning isegi erinevad turismi ja meelelahutusega seotud valdkonnad. Neid valdkondi või töid on seega üsna palju ning kõiki hetkel üles loetleda ei jõuakski.
Koda seisab selle eest, et ka edaspidi oleks lubatud öötöö rohkem kui 8 tundi, valdkondades, kus see on vajalik
Oleme seisukohal, et nendes valdkondades, kus öötöö hetkel lubatud ka rohkem kui 8 tundi ööpäevas, tuleb ka edaspidi seda lubada. Kuna erandid on lubatud ka meie naaberriikides tähendaks meil nende kaotamine ka siinsete ettevõtjate konkurentsivõime halvenemist. Oleme kindlasti selle vastu ning loodame, et ettevõtjad ei pea tavapäraseid ja töötajatega seni kokkulepitud töökorralduse põhimõtteid muutma hakkama. Anname öötöö piirangu edasisest saatusest ning võimalike seadusemuudatuste käekäigust oma liikmetele kindlasti ka edaspidi teada.
Mait Palts
Poliitikakujundamise- ja õigusosakonna juhataja
