Mirko Ojakivi
Viimasel rahast aina tühjeneva töötukassa nõukogu istungil käisid tööandjate esindajad lauale idee, mille radikaalseima lahenduse tagajärjel jääksid tulevikus kõik töötuskindlustushüvitise saajad ravikindlustuskaitseta.
Töötukassast hüvitisi saavatele inimestele tähendaks tööandjate idee elluviimine seda, et kui neil oleks asja arsti juurde, peaksid nad oma ravikulud ise tasuma. Praegu teeb seda nende eest töötukassa. Töötukassa nõukogu esimehe Harri Taliga sõnul käisid tööandjate esindajad esmaspäevasel töötukassa nõukogu istungil juba mitmendat korda lauale töötuskindlustushüvitise saajate ravikindlustusmaksete süsteemi muutmise idee.
Veidi leebemas sõnastuses esitasid tööandjad sama mõtte ka märtsis toimunud nõukogu istungil. Siis soovisid tööandajad, et tulevikus ei peaks töötukassa maksma töötuskindlustushüvitise saajate ravikindlustusmaksu mitte tööandjate sihtfondist, vaid töötajate töötuskindlustusmaksetest täituvast sihtfondist.
Taliga sõnul on mõlemad tööandjate ideed jaburad: nõukogu istungil ei toetanud nende ettepanekuid ei valitsuse ega ametiühingute esindajad. Sotsiaalminister Hanno Pevkur pidi seda ideed kuuldes lausa krambid saama, sest kui me üritame kokkuhoidu saavutada töötukassas, siis tegelikult jääb see raha puudu haigekassas, mille rahaline olukord on veelgi keerulisem, selgitas Taliga.
Riigikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni juhi Eiki Nestori selgituse järgi peitub asja iva selles, et maksete kogumiseks on töötukassas moodustatud kaks sihtfondi: ühte kogutakse raha tööandjatelt, teise töötajatelt. Praeguse töötukassa seaduse kohaselt makstakse kõik hüvitiste väljamaksmisega kaasnevad sotsiaalmaksukulud tööandjate sihtfondist.
Töötukassa nõukogu ei toetanud ettepanekut, et tulevikus kantaks sotsiaalmaksukulud töötajate sihtfondist. Selle asemel lepiti kokku, et töötuskindlustusmakse tõuseb 1. juunist tööandjate jaoks protsendini palgafondist ja töötajatele kahe protsendini palgast. Valitsus eile töötukassa nõukogu ettepanekut ei kinnitanud, ühe võimalusena on arutlusel idee, et lähitulevikus hakataks töötukassasse maksma veelgi enam: tööandjad 1,5 protsenti palgafondist ja töötajad kolm protsenti palgast.
Tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriisi sõnul on tööandjad tõesti esitanud ettepaneku vähendada ka töötukassa väljamaksete koormust. Kuid oleme ka teisi ettepanekuid esitanud, aga nendest on veel vara rääkida, lisas Kriis.
Kui tööandjatel õnnestuks oma sihtfondist tehtavad väljamaksed töötajate sihtfondi suruda, poleks tööandjate sihtfondist tehtavad väljamaksed nii suured kui praegu ja nad saaksid taotleda väiksemat maksekoormust. Ravikindlustusmaksetest loobumine annaks töötukassale kokkuhoidu u 8090 miljonit krooni.
Harri Taliga sõnul võivad töötuskindlustushüvitise saajad siiski rahulikud olla, sest praegu ei toeta tööandjate ideed ei ametiühingud ega ka valitsuse esindajad.
Valitsus soovib hüvitised üle vaadata
**Eilsel valitsuse pressikonverentsil põhjendas sotsiaalminister Hanno Pevkur valitsuse otsust mitte kinnitada töötukassa nõukogu väljapakutud töötuskindlustusmakse uusi määrasid sellega, et maksetõus ei tagaks töötukassa jätkusuutlikkust.
**Nii andiski valitsus ametiühingutele ja tööandjatele töötuskindlustusmakse määrade ja hüvitiste kohta uute ettepanekute tegemiseks nädala lisaaega.
**Siiski ei tähenda see Pevkuri sõnul, et maks võiks tõusta üle kolme protsendi. Ettepaneku tagasilükkamise põhjuseks nimetas ta poolikut lahendust ja lisas, et valitsus soovib, et sotsiaalpartnerid vaataksid uue töölepinguseaduse jõustumisega rakenduvate hüvitiste ringi veel üle.
**Seni on nii valitsuse kui ka tööandjate esindajad avaldanud arvamust, et töötukassa saaks aastas säästa ligi pool miljardit krooni, kui esimesed väljamaksed isikutele, kes lahkuvad töölt omal soovil, lükataks 2013. aastasse. Ametiühingud pole nõus hüvitisi muutma. Ametiühingute juht Harri Taliga on pakkunud, et pigem võiks tõsta töötuskindlustusmakset 3,7 protsendini, praegu on piir kolm protsenti.