«Mees jättis mu maha, alimente ei maksa, tema firmas makstakse palka, aga seda ei deklareerita,» selline näeb välja üks paljudest ümbrikupalga vihjetest maksuametile.
Kui mullu kaebasid töötajad rohkem kui 600 korral ümbrikupalka maksva tööandja peale, siis tänavu on neid kolme kuuga kogunenud juba üle 300.
Ümbrikupalkade maksmise puhul on tänavu selgeks trendiks, et töötajad ise kaebavad ebaseadusliku tegevuse peale ja vähem on konkurentide peale kaebamisi. Kui läinud aasta esimese kolme kuuga laekus maksu- ja tolliametile (MTA) 175 vihjet ümbrikupalga maksmise kohta (terve aasta jooksul 655), siis tänavu on kolme kuuga juba 301 vihjet.
MTA kontrolliosakonna juhataja Egon Veermäe tunnistas, et kõigi neile saabuvate vihjete seas domineerivad selgelt ümbrikupalga vihjed. «Kõiki vihjeid kontrollitakse põhjalikult ning peamiselt on tegemist olukordadega, kus tööandja on jätnud palga maksmata ning töötajad kurdavad mustalt raha jagamist,» lausus ta.
Ebaausa konkurentsi vastu
Üsna sage on ka olukord, kus vihjajaks on eksabikaasa, kes on probleemi ees, et ei saa mehelt alimente kätte ja teatab siis, et seal firmas tegelikult makstakse palka, aga seda ei deklareerita. Ümbrikupalga maksmise juhtude uurimisel saadab MTA hoiatuskirju, tehakse kontrolle ning mõeldakse välja uusi lahendusi, kuidas patustajad vahele võtta.
«Tõendamine pole lihtne ja seepärast oleme hakanud uurima ka kahtluse all olevate firmade töötajate elukvaliteeti,» tõdes Veermäe. See on küll kulukas, kuid vajalik, kui firma pole varasematele hoiatustele reageerinud ning kontrolli ajaks on töötajad «sobiva ja vajaliku jutu koolitused» läbinud. «Siis tuleb nende elustandardit uurida,» tõdes Veermäe.
Sel aastal on MTA alustanud 51 ja juba lõpetanud 37 ümbrikupalga kontrolli. Kokku on patufirmadele määratud 8,7 miljoni krooni ulatuses lisamakse.
Veermäe sõnul on positiivne trend, et erineva ala ettevõtjad soovivad teha maksuhalduriga koostööd, et võidelda ebaausa konkurentsiga. «See on positiivne aja märk, sest tänases olukorras on paljudel turul olevatel ettevõtjatel kindlasti tugevam surve otsida lahendusi maksude optimeerimiseks,» sõnas ta.
Ohtralt fiktiivseid arveid
Veermäe tunnistas, et ka töötajatel on praegu suurem motivatsioon pettusega kaasa minna, sest piirkonnas, kus on tööd raske leida, lepitakse vähese palgaga, mida makstakse seejuures mustalt.
MTA tuvastas selle aasta esimeses kvartalis läbi viidud kontrollitegevuste tulemusel deklareerimata ja tasumata makse 389 miljoni krooni ulatuses. Lisaks ümbrikupalkadele tuli tegelda taksojuhtide maksukäitumisega ning fiktiivsete arvete ehk käibemaksupettustega.
Veermäe sõnul on sellest aastast näha selget trendi inimeste maksukäitumise muutumises. «Kui varasemalt korrigeerisid vabatahtlikult oma maksudeklaratsiooni ligi pooled hoiatuskirja saanutest, siis tänavu on olukord halvenenud,» selgitas ta.
Märtsis tegid politsei, pealinna transpordiamet ja MTA Tallinnas ühisreidi taksojuhtide kontrollimiseks. Vaatluse alla võetud 49 taksojuhist oli enamikul probleeme maksuarvestusega.
Tuuli Koch
