Artiklid

Agne Narusk

Uus töölepinguseadus ei nõua uute töölepingute sõlmimist. Piisab lepingu lisast.

Uue töö­le­pin­gu­sea­du­se tu­lek ei tä­hen­da se­nis­te töö­le­pin­gu­te keh­te­tuks muu­tu­mist, üks­ki pa­rag­rahv ei nõua va­na­de le­pin­gu­te lõpe­ta­mist ja uu­te sõlmi­mist. Küll tu­leb le­pin­gud krii­ti­li­se pil­gu­ga üle vaa­da­ta, et kõik punk­tid oleks vas­ta­vu­ses uue sea­du­se­ga.

„Sa­ma le­ping lä­heb eda­si, ai­nult et see tu­leb krii­ti­li­selt üle vaa­da­ta ja väl­ja jät­ta need tin­gi­mu­sed, mis ei ole uue sea­du­se­ga kooskõlas,” ütles tö­öins­pekt­sioo­ni töö­su­he­te osa­kon­na ju­ha­ta­ja Nii­na Sii­tam Maa­le­he­le. „N­äi­teks hüvi­ti­sed ja li­sa­ta­sud lä­he­vad 1. juu­lil jõus­tu­va sea­du­se­ga vas­tuol­lu. Neid tin­gi­mu­si, mi­da on va­ja muu­ta uuest sea­du­sest läh­tu­valt, muu­de­tak­se le­pin­gu li­sa­ga.”

Tea­tud tin­gi­mus­tel võib uue töö­le­pin­gu sõlmi­mi­ne ise­gi ol­la uue töö­le­pin­gu­sea­du­se jõus­tu­des õigus­ta­tud, ütles Ees­ti Päe­va­le­he­le kau­ban­dus-töös­tus­ko­ja ju­rist Mait Palts. „Kui vä­ga am­mu sõlmi­tud le­pin­gut tu­leb vä­ga suu­res ma­hus uue­le sea­du­se­le ko­hal­da­da, siis võib kõne al­la tul­la täies­ti uue le­pin­gu vor­mis­ta­mi­ne,” sel­gi­tas ta. „Kuid see peab toi­mu­ma pool­te kok­ku­lep­pel.”

Vassimist jagub

Vii­ma­sel ajal on üha roh­kem ini­me­si toi­me­tu­selt küsi­nud, kas peab ik­ka pai­ka tö­öan­d­ja väi­de, et ju­ba nüüd tu­leb sõlmi­da uus töö­le­ping, et as­jad olek­sid kor­ras sel­leks ajaks, kui sea­dus keh­ti­ma hak­kab. Ini­mes­te hu­vi sel­le tee­ma vas­tu kin­ni­tas ka ju­rist Hel­ve Toom­la, kes vas­tab kord nä­da­las tö­öins­pekt­sioo­ni nõuan­de­te­le­fo­ni­le. „Tö­öand­ja esi­tas all­kir­jas­ta­mi­seks uue töö­le­pin­gu, mil­les on se­ni­se­ga võrrel­des pal­ju muu­da­tu­si, seal­hul­gas väik­sem palk. Väi­de­tak­se, et uue le­pin­gu sõlmi­mist nõuab uus töö­le­pin­gu­sea­dus,” re­fe­ree­ris Toom­la tüüpi­list küsi­must.

Va­hel kaas­neb uue le­pin­gu­ga uue kat­sea­ja keh­tes­ta­mi­ne, mis tä­hen­dab töös­taaži uut al­gust sa­ma tö­öand­ja juu­res. Üht­la­si an­nab see tö­öand­ja­le õigu­se lõpe­ta­da töö­le­ping hüvi­tist maks­ma­ta, kui tö­öand­ja leiab, et kat­seae­ga ei lä­bi­tud edu­kalt. Ena­mik muu­da­tu­si, mi­da tööand­jad püüavad uut sea­dust et­tekään­deks tuues uu­de töö­le­pin­gus­se kir­ju­ta­da, tee­ni­vad üht eesmär­ki: kui tu­leb koon­da­da, peab se­ni­sest vä­hem hüvi­tist maks­ma. Nii praeguse kui ka uue töö­le­pin­gu­sea­du­se jär­gi, mis peaks jõus­tu­ma 1. juu­lil, saab keh­ti­va töö­le­pin­gu tin­gi­mu­si muu­ta üks­nes pool­te kok­ku­lep­pel, rõhu­tas Toom­la. Pal­ga ja tö­öa­ja vä­hen­da­mi­ne jms muu­da­tu­se­d tuleb pool­te kok­ku­lep­pel panna kirja ju­ba ole­ma­so­le­vas­se töö­le­pin­gus­se.

Kirjalik tööleping ei kao kuhugi

•• Töölepinguseaduse eelnõu ühes variandis nähti ette, et kirjalik tööleping kaob, piisab suulisest lepingust. See on ilmne liialdus, tööleping peab endiselt olema kirjalik, rõhutas jurist Niina Siitam aprillis Maalehele antud intervjuus.

•• „Tulevane seadus aktsepteerib aga kõiki kirjalikke vorme, mida on võimalik taasesitada. Seega võib kokku leppida ka näiteks meili teel,“ selgitas Siitam.

•• „Näiteks tööandja saadab töötajale meili, et ta teeb ettepaneku muuta töölepingu tingimusi. Ja töötaja vastab talle meili teel, et jah, ta on nõus. Või ei ole nõus. Prindib meili välja, paneb lepingu juurde ja see kirjutatakse alla. SMS näiteks aga lepingu sõlmimiseks ei sobi, sest SMS-i ei ole hiljem võimalik taasesitada. Lepinguid võib sõlmida ka interneti teel, kui need on digiallkirjastatud.“

•• Pikemalt loe: www.ti.ee