Ei valitsus ega riigikogu pole eelarvekärbete raames arutanud keskmise palgaga seotud põhiseaduslike institutsioonide töötasude alandamist, kuid nii rahandusministeeriumi kui riigikogu põhiseaduskomisjoni esimehe arvates väärib teema arutamist.
"Valitsus ei ole eelarvekärbete raames eraldi diskuteerinud põhiseaduslike institutsioonide eelarvete või palkade kärpimise üle. Küll aga on kõik ettepanekud ka põhiseaduslikelt institutsioonidelt oodatud, mis muuhulgas võivad puudutada ka keskmise töötasuga seotud palkade ülevaatamist," kinnitas Delfile rahandusministeeriumi pressiesindaja.
Samamoodi ei ole arutanud koefitsentpalkade kallale minekut ka riigikogu põhiseaduskomisjon. "Praeguse raske majanduskriisi ajal on see täiesti mõistetav ja aktsepteeritav, niisugune ettepanek on signaal meile kõigile," kommenteeris põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde Delfile president Toomas Hendrik Ilvese kavandatavat kaheksaprotsendilist oma palga kärpe ettepanekut.
Samas ei ole põhiseaduskomisjoni esimehe kinnitusel tegemist sugugi ühese ja lihtsa küsimusega: "Kindlasti me ei saa seda presidendi avaldust võtta kui kategoorilist nõuet või käsku, küll aga võib see olla initsiatiiviks mingi seadusemuudatuse algatamiseks. Siin peab ka mõtlema, kas see kõik saab olema ajutine või alaline ja nii edasi."
"Üks oht on see, et president teeb ja teised institutsioonid ei tule kaasa, mis jätab teistest institutsioonidest avalikkuses mitte just kõige parema mulje," rääkis Linde. Teine probleem peitub asjaolus, et niiviisi võibki jääda avalikkusele mulje, et oma palgaga tegelemine ongi üks põhiseaduslike institutsioonide olulisi ülesandeid.
"Me oleme alati üritanud teha, et see ei oleks nende rida. Keegi ei tohiks iseenda palgaga tegeleda, on isegi riigikogu kohta riigikohtu otsus. Idee oligi selles, et ei tekiks mingisugust avalikku üleüldist vähempakkumist," märkis põhiseaduskomisjoni esimees.
"See võib kätkeda endas ohtu, et ei pea oma igapäevatööd tegema, piisab sellest, kui lihtsalt räägime oma palga vähendamise vajadusest ja kõik räägivad, et ongi väga tore institutsioon. Kuldset keskteed täna ma leida ei oska."
Vabariigi Presidendi ametipalga määraks on Eesti keskmise palga korrutis koefitsendiga 7,0, peaministri ametipalga koefitsient on 6,0 keskmist palka, ministri ametipalga koefitsient on 5,5, Kaitseväe juhataja ametipalga koefitsient on 5,0.riigikontrolöri ametipalga koefitsient on 5,5, õiguskantsleri ametipalga koefitsient on 5,5, riigikohtu esimehe ametipalga koefitsient on 6,0, riigikohtu liikme ametipalga koefitsient on 5,5, ringkonnakohtu kohtuniku ametipalga koefitsient on 4,5, maa-, linna- ja halduskohtu kohtuniku ametipalga koefitsient on 4,0.
