Agne Narusk
Töötajal tuleb otsustada: kas leppida ja jääda või minna ning riskida töötuks jäämisega.
Erkki (nimi rääkija palvel muudetud) töötab kohalikus logistikafirmas. Mõne kuu eest toimus seal suur koosolek, jutuks oli ka palga vähendamine. Räägiti küll, kuid kokkuleppele ei jõutud kõik töötajad olid ühise rindena vastu. Kätte jõudis palgapäev. Ja seekord oli töötajate pangakontole kantud oluliselt väiksem summa.
Käskkirjale või töölepingu muudatusele pole me allkirja andnud, me pole neid isegi näinud, räägib Erkki. Mehed uurisid personalitöötajalt, kas tööinspektsioonilt on selleks luba olemas. Vastati, et jah, boss käis seal küll, aga öeldi, et palga suurus on firma siseasi ning selle vähendamiseks-suurendamiseks ei pea tööinspektsioonilt luba küsima. Selles oli personalitöötajal tuline õigus. Kui töötajad viitasid Eesti Päevalehes ilmunud juristi selgitusele, mille järgi tohib töötasu vähendada poolte kokkuleppel, saadi vastuseks, et juristid kirjutavadki nii, et töölisi ärritada. Erkki küsib: Kas see käibki nii, et lihtsalt kantakse sama tehtud töö eest üle vähem raha? Kas see on töölepingu tingimuste rikkumine või mitte?
On muidugi, kinnitab tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Niina Siitam. Siin ongi see koht, kus töötaja peab enda jaoks väga põhjalikult selgeks tegema, kui kaugele on ta valmis minema, ütleb jurist. Tegemist on jämeda seaduserikkumisega, sellise käitumise välistab nii töölepingu- kui ka palgaseadus.
Kui tööandja on juba oma-voliliselt palka vähendanud, soovitab Siitam kaaluda töötajatel kõiki võimalikke edasisi käike. Kas soovitakse edasi töötada ja ollakse valmis sellega leppima? Või on töötaja valmis riskima töökoha kaotusega ning tõenäosusega, et uut ei pruugi ta nii lihtsalt ja kiiresti asemele leida, kui oleks vaja? Kui töötaja siiski leiab, et tema õigusi on rikutud, saab ta esitada avalduse töölepingu lõpetamiseks töölepinguseaduse paragrahvi 82 alusel. Töötaja peab saama kompensatsiooniks kahe kuu hüvitise, selgitab Siitam.
Töötajaid ei kuulatud
Paragrahv 82 tähendab töötajapoolset töölepingu lõpetamist põhjusel, et tööandja on rikkunud selle olulisi tingimusi. Ning palgakokkulepe on kahtlemata oluline tingimus. See aga on väga suur ja tähtis otsus, mille töötaja peab ise tegema, ning ega siin muud rohkem soovitada olegi, sõnab Siitam.
On veel kolmas võimalus: nõuda saamata jäänud töötasu seda võib tagasiulatuvalt teha kolme aasta jooksul. Siin on konflikt paratamatult kerge tekkima. Vaadates, kuidas tööandja käitus, pole just suurt lootust, et töösuhted sõbralikult jätkuvad, kommenteerib Siitam.
Erkki ütleb, et töötajad olid kõik kui üks mees nõus ka koondamisega, kuid öeldi, et selleks pole firmal raha, ka puhkuse jaoks pole maksta. Me saame aru, et ajad on rasked. Kuid nii julmalt seda ka ei tehta, et mina käsen, poon ja lasen, sõnab aastaid selle firma palgal olnud Erkki. See oligi kõige solvavam, et meid ei kuulatud koosolekul üldse. Pakkusime igasuguseid variante, kuidas välja tulla.
Tööandja rikkus lepingutingimusi
Töölepinguseaduse § 82:
Töölepingu lõpetamine töö-andjapoolse lepingutingimuste rikkumise või tootmis- või töökorralduses tehtud muudatuste tõttu:
(1) Töötaja teatab nii määramata kui määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisest tööandjale vähemalt viis kalendripäeva ette, kui lepingu lõpetamise põhjuseks on tööandjapoolne lepingu tingimuste täitmata jätmine, mittenõuetekohane täitmine, töötingimuste oluline halvenemine §-s 6 sätestatud tööandja vahetumise tõttu või muudatused tootmis- või töökorralduses. Nendel juhtudel (§-d 64 ja 68) lõpetatakse tööleping niisuguste muudatuste rakendamise päevast.
(2) Määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel maksab tööandja töötajale hüvitusena tema kahe kuu keskmise palga. Määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel samal alusel maksab tööandja töötajale tema keskmise palga lepingu tähtaja möödumiseni, kuid mitte üle kahe kuu.
Allikas: kehtiv TLS