Agne Narusk
Tõlgendus, nagu lubaks seadus ajutiselt tööta jätta sentigi maksmata, ei pea vett.
Kui enne 1. juulit tuli osaliselt tasustataval puhkusel ehk sundpuhkusel töötajale maksta mitte vähem kui 60 protsenti alampalgast (4350 kr), siis uus kehtiv seadus ei luba alla selle maksta.
Ühe omavalitsusele alluva asutuse töötaja Riina (täisnimi jääb rääkija palvel vaid toimetuse teada) sai juuni lõpus ülemuselt telefonikõne. Juhataja teatas, et kahekuulise sundpuhkuse ajal, kuhu töötajad juulist in corpore saadetakse, neile sel suvel mingisugust raha ei maksta nii lubab tööandja sõnul uus töölepinguseadus (TLS).
On see tõesti nii, huvitas nii Riinat kui ka tema kolleege. Tõsi, suvel pole neil kunagi tööd olnud, igal aastal tuli juulis-augustis sunnitult puhkusel olla. Kuid varem said nad sel ajal 60 protsenti oma igakuisest, töölepingus näidatud töötasust nii pani ette toona kehtinud TLS. Nüüd aga ootas juhataja allkirjastama paberit, mis teatas, et kaks kuud tuleb kodus olla päris ilma rahata. Kuni taas hooaeg algab ning töötajad tööle tagasi kutsutakse.
Alternatiiv on töökaotus
Midagi sellist istute paar kuud kodus ja saate null krooni ei ole võimalik küll uuest töölepinguseadusest välja lugeda, vastab tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni jurist Egon Raim, kui on loo ära kuulanud.
Kui jutt käib sellest, mida varem nimetati osaliselt tasustatavaks puhkuseks, ehk siis tööandjal pole temast mitteolenevate majanduslike asjaolude tõttu ajutiselt tööd anda, tuleb vähemalt miinimumpalka ikka maksta, suurem võib tasu poolte kokkuleppel alati olla, selgitab ta. Niisugust asja ei ole, et töötajatel kästakse lihtsalt ilma rahata koju jääda. Küsimust reguleerib uue TLS-i § 37, mis lubab vähendada töötasu 12 kuu jooksul kolmeks kuuks mõistliku ulatuseni, kuid mitte mingil juhul alla riigis kehtiva miinimumpalga. Kui sellest pole võimalik kinni pidada, siis tuleb töötajatele kas pakkuda teist tööd või nad koondada.
Raim lisab, et tegelikult ei saa töölepinguid ja käskkirju nägemata sajaprotsendilise kindlusega väita, et juhtum käib kõne-aluse 37-nda paragrahvi alla. Kui aga lähtuda üksnes ülaltoodud kirjeldusest, siis tõepoolest on tööandja rikkunud seadust.
Mida on neil töötajatel võimalik ette võtta? Alternatiiv pole kuigi lilleline: töötajatel on õigus oma tööleping erakorraliselt üles öelda põhjusel, et tööandja on oluliselt rikkunud seadust. Nad võivad asja vaidlustada ka tööinspektsioonis.
Mida ütleb töölepinguseadus?
Alampalk peab töötajale jääma
TLS § 37, töötasu vähendamine töö mitteandmise korral ütleb, et:
kui tööandja ei saa ettenägematutest, temast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest tulenevalt anda töötajale kokkulepitud ulatuses tööd, võib ta töötasu kuni kolmeks kuuks 12-kuulise ajavahemiku jooksul vähendada mõistliku ulatuseni, kuid mitte alla valitsuse kehtestatud töötasu alammäära.
Enne töötasu vähendamist peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd.
Töötajal on õigus keelduda töö tegemisest võrdeliselt töötasu vähendamisega.
Tööandja peab teatama töötasu vähendamisest vähemalt 14 kalendripäeva ette. Usaldusisik või töötaja peab andma oma arvamuse seitsme kalendripäeva jooksul arvates teate saamisest.
Töötajal on õigus tööleping üles öelda selle paragrahvi esimeses lõikes sätestatud põhjusel, teatades viis tööpäeva ette. Töötajale makstakse töölepingu ülesütlemisel hüvitist käesoleva seaduse § 100 lõigetes 1 ja 2 sätestatud ulatuses.
Allikas: 1. juulist kehtiv TLS
Vaata: www.riigiteataja.ee