Eilsel konverentsil «Palga päev 2009» jäi kõlama arvamus, et palgad on Eestis liiga kõrged ning lähiaastail sissetulekute suurenemist oodata pole.
SEB makroanalüütiku Ruta Arumäe sõnum oli konkreetne Eestis on selgelt liiga kõrged palgad. Tema sõnul on meie majanduse kogumaht langenud 2005. aasta tasemele ja tootmine kahanenud koguni 2003. aasta tasemele.
Samuti on kukkunud tootlikkus. Kõige selle valguses on aga palgad alles langust alustanud ega ole jõudnud isegi 2007. aasta tasemeni.
«Meil on liiga kõrged palgad. See pole jätkusuutlik olukord. Töötaja palk võrdub ikkagi sellega, mida ta jõuab toota,» märkis Arumäe.
Analüütiku hinnangul pole praegust majandusolukorda arvestades järgmise kahe-kolme aasta jooksul palkade kasvuks survet näha et palka tõsta, peavad ettevõtete kasumid enne kasvama hakkama. Seega on surve hoopis palkade alanemise suunas.
Enamik eile palga teemal sõna saanud ettevõtete esindajaist tunnistas, et viimase aasta jooksul on nad pidanud langetama terve rea töötajate silmis ebapopulaarseid otsuseid.
Osa ettevõtteid on töötasusid kärpinud 1020 protsenti, osa läinud erinevate soodustuste ja hüvede kallale ning osa otsustanud koondamise kasuks.
Internetipõhise IT-kaupade hankesüsteemi loonud ASi MarkIT tegevjuht Andres Agasild tunnistas, et ettevõte oli sunnitud üldise majanduskriisi ja vähenenud käibe tingimustes kärpima kõigi töötajate palka 20 protsenti.
Oma töötajate tasustamise süsteemi oli sunnitud üle vaatama ka Eesti suurim pank. Swedbank Eesti personalidirektor Signe Kaurson märkis, et pangas kaotati kvartaalne tulemustasusüsteem, samuti ei moodustatud aastaboonuse fondi. Oma töötajate põhipalga kallale Swedbank esialgu siiski ei läinud.
Fontese palgauuringute juht Katri-Triin Maripuu tõdes, et mõni aasta tagasi kasvas palk Eestis lausa hullumeelses tempos, suurenedes aastatel 20062007 koguni 22,3 protsenti. Sel aastal on see näitaja Fontese andmetel vaid 1,2 protsenti.
Samas kinnitas Maripuu ettevõtjate sõnu: palgatõus Eestis on pidurdunud ning ettevõtted kärbivad täie hooga erinevaid töötajatele mõeldud soodustusi, olgu selleks siis ametiauto kasutamine, täiendav tervisekontroll, hambaravi või vaktsineerimine.
TTÜ organisatsiooni ja juhtimise õppetooli juhatajal Milvi Teppil oli aga sõnum tööandjatele ja firmajuhtidele: olukorras, kus ettevõtted peavad tegevuskulusid vähendama, on tööandjate suurimaks kohustuseks taastada töötajate silmis usaldus. Teppi sõnul on oluline, et tööandjad oma töötajatega palga- ja tööteemadel ausalt ja avatult suhtleksid.
«Kulude kärpimisega langeb igal juhul töömoraal. Palga vähendamine ei too töötajate innukuse kasvu oma töö tegemisel,» ütles Tepp.
Tema väitel muutuvad selle tulemusena töötajad küünilisemaks ja ükskõiksemaks ning suhtumine muutub formaalsemaks: suhe töö ja tööandjaga lõpeb niipea, kui «kell kukub». Nii on tööandja jaoks praeguses olukorras peamine just usalduse taastamine töötajate silmis.
Raigo Neudorf
