Raul Veede
Palkade kärpimine õõnestab töötajate usaldust tööandja vastu, selgitas Tallinna Tehnikaülikooli organisatsiooni ja juhtimise õppetooli juhataja Milvi Tepp eile Tallinnas Pärnu Konverentside korraldatud konverentsil Palga Päev 2009.
Pealkirja all "Usaldus, kommunikatsioon ja psühholoogiline leping" kõneles Tepp sellest, kui palju kulude kokkuhoid ettevõttele tegelikult maksma läheb.
Emotsionaalsed otsused õõnestavad usaldust
Viimase aasta jooksul rakendatud kokkuhoiumeetmed pole ettevõtete kulusid mitte üksnes vähendanud, vaid ka suurendanud. Eelkõige on tugevalt kulunud eelarvetes kajastamata jääv psühholoogiline ressurss: töötajate usaldus ettevõtte vastu.
Mõnigi juht tunnistab eravestlustes, et firmal ei lähe kõige halvemini, kuid tal on ikkagi kavatsus mõned inimesed koondada ja veidi palku langetada. Miks? Sest kõik teised teevad ju nii, pealegi tuleks tööturu "soodsat" seisu ära kasutada.
Niisugune otsus tugineb aga mitte konkreetsetele põhjendustele, vaid emotsioonidele. Kui kõikjal räägitakse kriisist, muutuvad ka juhtide otsused üha emotsionaalsemaks. Loomulikult on selliste otsuste tagajärjed samuti emotsionaalsed: kaob töötajate usk ettevõttesse.
Ellujääjate sündroom viib firmast parimad töötajad
Eriti drastiliseks võivad olukorra muuta kommunikatsioonivead. Milvi Tepp tõi näiteks suurettevõtte, mille kohta tänavu kevadel ilmus Äripäevas kaks pealkirja: esiteks palkade langetamisest ja teiseks arvestatavast kasumist. Vaid ülimalt naiivne inimene usub, et pärast selliseid teateid tunnevad töötajad lojaalsust ettevõtte vastu.
Ometigi seda neilt eeldatakse. Koondamiste järel tõuseb allesjäänute töökoormus, sisuliselt tahetakse neilt veel suuremat entusiasmi kui varem. Seda aga ei tule, kui ettevõtte tegelik sõnum on: "Makske oma palgast omanikele suuremat kasumit!"
Tulemus on ellujääjate sündroom: neil, keda ei koondatud, tekib süütunne lahtilastute ees. Inimesed hakkavad otsima uut töökohta, mis võib olla isegi madalama palgaga, kuid usaldusväärne ja kindel.
Loomulikult lahkuvad esimestena need, kes kõikjal hakkama saavad; kõige kauem püsivad need, keda mujal ei taheta. Ei maksa uskuda, et odav tööjõud teeb sama head tööd kui kallis. Sellist olukorda enam retoorikaga ei päästa.
Ei maksa minna kergema vastupanu teed
Tihti on muudatuste aluseks arusaam: "Kui raha ainult tuleks, küll siis alles teeks (samamoodi nagu varem)!" Sellest lähtudes langetatakse kulusid ja kasvatatakse pangaarvet, ent ei tehta ettevõtte tegevuses põhimõttelisi kursimuutusi. Muutused on mehhaanilised, mitte struktuursed.
Ometigi on pikas perspektiivis on kõige olulisem meetod kulude kokkuhoiuks ettevõtte ümberkorraldus ratsionaalse analüüsi alusel, mitte kärped neist kohtadest, kust on kõige kergem ja mugavam kärpida.
Tungivad soovitused juhtidele: ausus, avatus, ratsionaalsus
Ettekande lõpetuseks andis Tepp juhtidele seitse tungivat soovitust.
Esiteks peavad juhid ennast tundma ja tegutsema ühtse meeskonnana. See hõlmab ka keskastme juhte, kes jäetakse tihti löögi alla, kui nad peavad alluvatele edastama ja põhjendama tippjuhtide tehtud otsuseid.
Teiseks on oluline aus ja avatud suhtlus niihästi töötajatega kui ka väljaspool organisatsiooni.
Kolmandaks tuleb tegeleda eelkõige inimeste, mitte süsteemi ja poliitikaga. Ka uus töölepinguseadus eeldab senisest palju enam rääkimist, selgitusi ja kokkuleppeid. "Ja mina ei tea, kust me niisugused jutukad juhid leiame," nentis Tepp.
Neljandaks tuleb vältida retoorikat ja suuri sõnu. Kriisiolukorras kaob nende tagant kiiresti sisu. Lähiajal ei maksa teha töötajate rahulolu-uuringuid, ent tuleb tegelda rahulolu endaga.
Viiendaks peab juht kasutama otsuste juures õigluse kriteeriumit. Usalduse langus teravdab töötajate õiglustaju.
Kuuendaks tasub pöörata tähelepanu igapäevase töökorralduse kvaliteedile. Läbimõeldus, planeeritus ja kord asendavad inimeste emotsionaalse panuse.
Seitsmendaks tuleb Eesti juhtidel õppida kasutama palgasüsteemi kui juhtimisvahendit. Meil on see siiani olnud eelkõige empiiriline: heal ajal tõstetakse palka, halval ajal langetatakse. Robustne juhtimine toob aga sama rohmakad tagajärjed.
