Signe Kalberg
Sotsiaalministeeriumi ja Eesti töötukassa ühistööna valminud kava aitab säilitada töövõimet ja -valmidust, ennetada töötust ning vähendada tööpuudust.
Sotsiaalministeeriumi ja Eesti töötukassa ühistööna valminud kava järgi suunatakse tänavu oktoobrist kuni järgmise aasta lõpuni tööhõiveprogrammi üle 700 miljoni krooni. See peaks tooma juurde üle 5000 reaalse töökoha. Sotsiaalministeeriumi tööturu osakonna nõuniku Polina Dvinskihhi sõnul ei saa riik otseselt luua töökohti, vaid peab toetama ettevõtete tegevust, looma tingimused majanduse edendamiseks ja toetama ettevõtete tegevust kriisiaegadel.
•• Mida sellelt kavalt loodetakse?
Programm on mõeldud inimeste töövõime ja töövalmiduse säilitamiseks, töötuse ennetamiseks ning tööpuuduse vähendamiseks. Loodame, et see on ka tulemus. Praeguses majanduslanguse olukorras, mille üks põhjus on ekspordivõimaluste vähendamine, on valitsus teinud mitmeid algatusi ettevõtete toetamiseks ja ettevõtluse arendamiseks. Nii on näiteks välja töötatud tugipakett eksportivate ettevõtete finantseerimiseks kogumahus 6,1 miljardit. Toetust saavad taotleda töötleva tööstuse, ehituse, hulgi- ning jaekaubanduse, transpordi ja side, majutuse, toitlustuse ja äriteeninduse valdkonnas tegutsevad ette-võtted.
•• Kui suurt rahatuge lubatakse?
Lisaks ettevõtjatele antavale abile on uute töökohtade loomise toetamiseks välja töötatud tervikpakett töötutele ettevõtlusega alustamise toetamiseks kuni 70 000 krooniga. See sisaldab toetuse taotleja koolitamist ja nõustamist, toetusega loodud ette-võtte järelnõustamist ning vajadusel toetuse saaja erialast täiendusõpet kahe aasta vältel pärast ettevõtte loomist. Samuti on 2009. aastal loodud mentorklubid toetust saanud ettevõtjatele kogemuste vahetamiseks.
•• Milline eesmärk on töökohtade säilitamiseks kavandatud meetmel?
Töökohtade säilitamiseks kavandatud meede on palgatoetuse maksmine tööandjale pikaajalise töötu töölerakendamisel. Kehtiva tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel saab palgatoetusega tööle rakendada töötu alles siis, kui ta on olnud töötukassas arvel 12 kuud või 16–24-aastase noore puhul kuus kuud. Seetõttu on ajutiselt kavas palgatoetuse andmise tingimusi 2010. aastal leevendada. Järgmisel aastal makstakse palgatoetust tööandjale, kes võtab tööle inimese, kes on olnud tööta üheksa kuud ja sellest kolm kuud töötuna arvel. Palgatoetust makstakse 50% töötaja palgast, kuid mitte rohkem kui töötasu alammäär. 2010. a on palgatoetusega võimalik tööle rakendada ligikaudu 5000 töötut ja selleks kulub 94 miljonit.
•• Millal toetustegevused käivituvad?
Enamikku tegevustest hakatakse rakendama aastast 2010, kuid juba ka sel aastal rakendatakse näiteks koolituskaardi skeemi, mis on mõeldud täiendusõppe kiiremaks pakkumiseks. Suurkoondamistele reageerimiseks moodustati reageerimismeeskonnad, kelle ülesanne on minna koondavasse ettevõttesse ning jagada koondamisohus töötajatele teavet nii toetustest kui ka töötukassa pakutavatest teenustest. Oktoobris alustas ringsõitu „Töötukassa ratastel” eesmärgiga jõuda ka pisemate valdade elanikeni, et noodki saaks teada riigi pakutavatest teenustest. Samuti pakutakse kohapeal kar-jäärinõustamist.
•• Kes tööturumeetmeid pakub?
Tööturumeetmete pakkumine toimub põhiliselt töötukassa kaudu. Oluline panus töötute hõivesse toomisel on ka avatud taotlusvooru kaudu rahastatud projektidel. Avatud taotlusvoorudest saavad toetust taotleda kõik juriidilised isikud ja FIE-d. 2009. aastal on avatud taotlusvooru raames rahastatud projekte 150 miljoni krooni ulatuses. Novembris avaneb uus taotlusvoor, mille mahuks on kavandatud 200 miljonit krooni.
