Holger Roonemaa
Kõige rohkem võidaksid uuest korrast osalise tööajaga alla alampalga teenijad.
Tõenäoliselt ülehomme jõuab valitsusse arutamiseks Eesti konkurentsivõime arengukava, mis ühe uue algatusena näeb lõpuks ette sotsiaalmaksule võimalike piirmäärade panemist.
Rahandusminister Jürgen Ligi lausus, et esmajärjekorras mõeldakse inimestele, kes töötavad poole koormusega mitmel ametikohal. „Suhteliselt kindel on see, et me õhendame sotsiaalmaksu alampiiri neile, kes mitmel kohal osalise ajaga töötades alampalga jagu kokku ikkagi teenivad, ent kelle arvelt tasutakse kokku sotsiaalmaksu liiga rängalt,” ütles Ligi ja lisas, et rahandusministeeriumis on vastav eelnõu juba väljatöötamisel. Kunas see võiks valmida või veelgi enam, jõustuda, Ligi öelda ei osanud. Seda, et sotsiaalmaksu alampiiri langetataks kõikidele osalise ajaga töötajatele, Ligi lubada ei julgenud, sest see võiks anda sotsiaalmaksu laekumisele liiga suure hoobi. „Erandeid võib siiski tulla veel, näiteks võiks kaaluda üheksa kuud töötu olnule palgatoetuse maksmist.”
Mis puudutab sotsiaalmaksule ülempiiri seadmist, siis see on Ligi sõnul pikema vinnaga teema, mida ei saa käsitleda peost suhu elades. „Selle teemaga tuleb edasi tegeleda kindlasti, kuna üldine maksukoormus on meie riigis suhteliselt kõrge. Ülempiir ahistab just tippspetsialiste, kes määravad meie majanduse käima tõmbamise.”
„Valitsus peab andma selge mandaadi, et saaks sotsiaalmaksule piiride panemist uurima hakata,” selgitas riigikantselei strateegiadirektori asetäitja Klas Klaas. Ehkki nii ettevõtjad kui ka mõned poliitikud on seni avalikult rääkinud sotsiaalmaksu ülemise lae määramisest, tuleks Klaasi sõnul kiiremini tegeleda hoopis maksu põranda ehk alumise piiriga.
„Tuleb proovida võimalusi tekitada erisusi näiteks noortele ja töötutele,” lausus Klaas. Üheks konkreetseks võimaluseks nimetas Klaas inimeste poole kohaga tööle võtmise soodustamist. Praegu kehtiva süsteemi järgi arvestatakse nimelt 33-protsendilist sotsiaalmaksu minimaalselt alampalga ehk 4350 krooni pealt isegi siis, kui töötaja töötab osalise tööajaga ja tema palk on seetõttu madalam.
Tööandjale kulukas
„See on tööandjale väga kulukas ja inimeste poole kohaga tööle võtmise soodustamiseks võiks kaaluda erandi tegemist,” ütles Klaas. Teisalt pole veel selgeks tehtud, kuidas mõjuks sellise muudatus eelarvele. „Siin ei pruugi suurt negatiivset mõju olla, sest kui töötud inimesed saaksid poole kohagagi tööle, ei peaks nad näiteks enam võtma töötu abiraha,” ütles Klaas. Osaajaga töötajaid oli selle aasta keskel Eestis ligi 70 000, suur osa neist tõenäoliselt teenib ka alampalgast vähem.
Õmblusfirma Klementi juht Maia-Leena Varjun ütles, et olukorraga, kus inimene teenib reaalselt alampalgast vähem, on ta kokku puutunud küll. „Sellises olukorras oleme maksnud vajalikud maksud, kuid tulevikus oleme teinud vastavad muutused. Oma ettevõttes oleme sellistel juhtudel pigem üle läinud teenuse sisseostu peale.”
Ettevõtja: piir võiks olla 20 000 krooni
•• Kui sotsiaalmaksule pannakse ülempiir kõrgemal kui 35 000-krooniselt palgalt, teevad poliitikud seda vaid risti kirja saamiseks, kuid olulist efekti sellega ei kaasneks, lausus edumeelseid ettevõtjaid koondava kodanikuühenduse Tark Eesti üks eestvedajaid Kristel Kivinurm-Priisalm.
•• Tema sõnul toob ühe kõrgepalgalise töökoha juurdeloomine või ettevõtte Eestisse kolimine kaasa liblikaefekti: lisandub nõudlus äriteenuste järele, kus tekib omakorda töökohti juurde, kõrgepalgaliste rohke tarbimine suurendab käibemaksu laekumist jne. „Eesti ei ole täna atraktiivne tööjõumaksude osas,” ütles Kivinurm-Priisalm ja lisas, et teabemahuka ettevõtte kogukuludest läheb tööjõule 40–70%. „Kui Eesti kehtestaks sotsiaalmaksule 20 000 krooni pealt ülempiiri, tooks see järgmise kahe-kolme aasta jooksul Skandinaavia riikidest Eestisse uusi töökohti just eelkõige kõrgepalgaliste hulgas, meie oma ettevõtjad aga peataksid senise trendi — töökohtade üleviimise Eestist madalama maksukeskkonna ja kuluga riikidesse või lihtsalt töötajate koondamise, et ettevõte ellu jääks.”
