Helve Toomla
Arvestuse üleminek tööaastalt kalendri-aastale sunnib töötajat puhkust võlgu võtma.
Kui seni anti töötajale puhkust tööaasta eest, siis uue töölepinguseaduse järgi saab puhkust võtta iga kalendriaasta eest. Kuidas nüüd puhkusepäevi arvutada nii, et iga töötaja saaks kätte selle, mis talle seadusega kuulub, tekitab üksjagu segadust.
Levinud seisukoha järgi on asi väga lihtne – selgitame välja, kui palju on igal töötajal 31. detsembri 2009. aasta seisuga väljateenitud ja -teenimata puhkusepäevi ning lisame need järgmise aasta puhkusele. Või vastupidi: vähendame nende võrra puhkust.
Oletame, et töötaja Ants on kunagi tööle tulnud 2. juulil. Tema viimane tööaasta oli 2. juuli 2008 – 1. juuli 2009 ja selle eest puhkas ta tänavu juulis ettenähtud 28 kalendripäeva kenasti ära. 31. detsembri seisuga on sama inimene välja teeninud puhkust 14 kalendripäeva töö eest, mida ta tegi 2. juulist kuni 31. detsembrini (puhkuseaeg juulis arvatakse puhkuse õigust andva tööaasta hulka). Seega peaks selgituse kohaselt olema Antsu puhkus tuleval aastal 42 kalendripäeva (14 päeva 2009. aasta eest ja 28 päeva kogu järgmise kalendriaasta eest). Kui töötaja kogu selle puhkuse näiteks 2010. aasta juunis-juulis ära kasutab, on ta saanud sama kalendriaasta eest puhkust avansina ehk laenuna poole aasta eest – juulist detsembrini kokku 14 kalendripäeva.
Oletame edasi, et Ants tuleb puhkuselt tagasi ja mõne nädala pärast ta koondatakse. Sel juhul on tööandjal õigus töölepinguseaduse (TLS) paragrahvi 78 lõike 3 alusel laen ehk avansina saadud puhkuseosa tasu ilma töötaja nõusolekuta palgast kinni pidada. Töötajale tähendab see, et ta jääb ilma ligikaudu poolest kuutöötasust. Siinjuures tasuks meenutada, et kehtivuse kaotanud palgaseaduse kohaselt ei olnud koondamise korral selline kinnipidamine lubatud, nüüd on see võimalik olenemata töölepingu lõpetamise alusest.
Puhkus võlgu?
Samasugune olukord võib tekkida ka tööandjal, kui töötaja tööleping lõpeb nii, et tal polegi palka, millest saaks puhkusetasu kinni pidada. Tööandja eelis on küll see, et põhimõtteliselt võib tema minna seda töövaidlusorgani kaudu tagasi nõudma, kui töötaja raha tagastamisest vabatahtlikult keeldub. Töötajal pole selles osas midagi vaielda: seadus ütleb, et puhkust saab ainult töötatud aja eest ja tema ei olnud tervet puhkust välja teeninud. Ehk siis jäi ta võlgu.
Uue korraga kaasnevatest selgitusest loeme välja, et järgmisel kalendriaastal ja edaspidigi sunnitakse igal aastal tööandjat andma ja töötajat võtma puhkust avansina ehk laenuna. Ometigi antakse laenu ikka ühe poole soovil ja teise nõusolekul. Töötaja ning tööandja peaksid enne sellist tehingut omavahel kokku leppima. Kui kokkulepe on olemas, pole kõnealuse seisukohaga probleemi. Kui aga töötaja ei soovi sellist avanssi võtta, ei tohiks keegi talle seda peale suruda. Või kui tööandja siiski ühepoolselt soovib just niimoodi puhkust anda, tuleks tal töölepingu lõppemisel loobuda seaduslikust võimalusest avansina antud puhkuseosa palgast kinni pidada. Selline kokkulepe tuleks töölepingusse kirja panna.
Sundpuhkust vältides
Et sellist nn sundpuhkuse andmist ja võtmist vältida, oleks eeltoodud näite puhul töötajal mõistlikum puhata järgmisel aastal 28 kalendripäeva. Sellest on 2009. aastal teenitud 14 päeva ja 2010. aasta esimesel poolel teenitud 14 päeva. Nii oleks täidetud ka töölepinguseaduse nõue anda põhipuhkust töötatud aja eest ning ka sama sätte lõige number kolm, mille järgi on iga töötatud kalendriaasta eest töötajal õigus põhipuhkust saada täies ulatuses. See on üldjuhul 28 kalendri-päeva ja Ants saab seda töötatud aja eest 2009. ja osaliselt 2010. kalendriaasta eest.
Lisapuhkused kaovad
Uue TLS-i järgi:
•• Põhipuhkus on 28 kalendripäeva. Alaealistel ja töövõimetuspensionäridel 35 kalendripäeva, haridustöötajatel kuni 56 kalendripäeva.
•• Tööandjal on õigus keelduda põhipuhkuse jagamisest lühemaks kui 7-päevaseks osaks.
•• Lisapuhkusi enam pole (allmaa-, tervist kahjustava töö tegijatele jne).
•• Puhkust antakse töötatud kalendriaasta eest aasta jooksul.
•• Puhkuse andmise aja hulka ei arvestata lapsehoolduspuhkusel ega tasustamata (endine palgata puhkus – toim) puhkusel oldud aega. Puhkuste ajakava tuleb koostada I kvartali jooksul. Ajakavas tuleb ära näidata kõik saadaolevad puhkused.
•• Puhkusenõue aegub ühe aasta jooksul (aegumine peatub rasedus- ja sünnituspuhkuse, lapsehoolduspuhkuse ning ajateenistuse ajaks).
Allikas: uus TLS, § 54—71
