Helve Toomla
jurist
•• Kui kaotan töökoha, st kui firma lõpetab tegevuse, siis kas mul on õigus töötuskindlustushüvitisele juhul, kui see ettevõte on registreeritud minu enda nimele? (Ettevõte sai registreeritud teatud tööde tegemiseks, mis nõuavad tegija kandmist majandustegevuse registrisse.)
Töötuna ei võeta arvele ja seega ei ole õigust ka töötuskindlustushüvitisele, kui küsija on äriühingu juhtimis- või kontrollorgani liige ja saab selle eest tasu või on registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana.
•• Kas töölepingu erakorralise ülesütlemise korral, kui rikuti etteteatamise tähtaega, lähtutakse hüvitise maksmisel kuupäevast, mil leping sõlmiti, või arvestatakse ka varasemaid töötamise aegu? Minuga sõlmiti leping 1996. aastal ja 2005. aastal võttis nüüdne firma meid üle ja sõlmis uued lepingud. Neis on kirjas, et tööstaaži arvestatakse alates 1996. aastast. Kuidas arvutatakse hüvitist?
Kui töölepingus on kokkulepe, et pidevat tööstaaži viimase tööandja juures arvestatakse alates 1996. aastast, tuleb sellest ka lähtuda. Küsijal on staaži üle kümne aasta, koondamisest peab tööandja talle ette teatama vähemalt 90 kalendripäeva. Tähtaja rikkumise korral tuleb töötajale maksta hüvitist selles ulatuses, mis tal jäi nüüd ootamatu ülesütlemise tõttu töötasuna saamata. Kahjuks ei ole õigusaktides täpsustatud, mida täpselt pidada töötasuks, mida oleks olnud töötajal õigus tähtajani saada: kas on selleks töölepingus kokkulepitud põhi- ehk baastasu või keskmine töötasu. Kui küsija sai püsiva suurusega palka, siis on hüvitiseks minu arvates summa, mida ta selle aja eest palgana oleks saanud, kui aga töötasu oli eelnenud poolaasta jooksul kuude kaupa erineva suurusega, siis peaks hüvitist maksma keskmise töötasu alusel.
