Helve Toomla , jurist
•• Tööd praegu pole ja keegi pole ka midagi rääkinud palgata puhkusest. Kas tööandja on kohustatud maksma mulle kodus istumise eest palka? Töölepingu järgi on mu põhipalk 5000 krooni.
Töölepinguseaduse (TLS) § 35 kohaselt peab tööandja töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja pole seda andnud.
Seega tuleb tööandjal maksta ka kodus istumise eest ja mitte töölepingus näidatud palka, vaid koguni keskmist töötasu. Tuleb siiski meeles pidada, et töövaidluse korral peab töötaja suutma tõendada, et ta oli töötegemiseks valmis, kuid tööandja seda ei võimaldanud. Seepärast soovitan tingimata tööd nõuda ja teha seda nii, et endale jääks sellest kirjalik jälg, mida oleks võimalik töövaidluskomisjonis või kohtus tõendina kasutada.
Töönõue tuleks kirja panna ja tööandjale allkirja vastu üle anda, saata see tavalise või elektronposti teel või esitada muul kirjalikku taasesitamist lubaval viisil. Ülemuse suulise ütlemise peale ja ilma omapoolse reageerimiseta ei maksa koju jääda.
•• Töötajatel on tähtajalised lepingud kolmeks kuuks. Kui kolm kuud saab täis, siis tavaliselt pikendatakse taas lepingut sama aja võrra. Nüüd aga ei soovita lepinguid enam pikendada. Kas pean töötajate koondamisest teatama ka töötukassale või piisab, et teavitan üksnes haigekassat?
Kui tööandja soovib tähtajalist lepingut lõpetada enne tähtaja saabumist, tähendab see töötaja koondamist. Koondamise korral tuleb tööandjal esitada töötukassale vormikohane avaldus viie kalendripäeva jooksul töösuhte lõppemisest. Avalduse vorm on kehtestatud sotsiaalministri 25. juuni 2009. aasta määrusega nr 56. Kollektiivsest koondamisest aga peab tööandja töötukassale kindlasti teatama TLS paragrahvides 101-103 näidatud korras.
Töötuskindlustuse seaduse § 42 sätestab töötuskindlustusmakse maksmise ja tõendite andmise korra. Selle järgi tuleb tööandjal kindlustatu (töötaja) nõudel anda tõend töötuskindlustusmaksete, tasude liikide, suuruste, töösuhte lõppemise aluse ja aja, tööstaaži jms kohta. Tavaliselt ei oska inimene töölepingu lõppemisel tõendit küsida, seetõttu on arukas see talle ise kaasa anda. Töötuskindlustus-hüvitise taotlemisel peab töötaja niikuinii need tõendid lisama sotsiaalministri 2009. aasta 8. aprilli määrusele nr 31 järgi.
Täpsemat teavet saab töötukassa kodulehelt www.tootukassa.ee või infotelefonilt 15501.
••Soovin tööle minna nö poole kohaga. Kas see on võimalik? See on vahetustega töö. Mitu tundi päevas peaksin siis töötama ja mitu päeva järjest?
Poole kohaga töötamine tähendab osalist tööaega, see võib olla nii neli tundi päevas viiepäevase töönädala korral kui ka 20 tundi nädalas, kusjuures tööpäevad võivad siis olla erineva pikkusega. Samuti on osalise tööaja korral võimalik rakendada tööaja summeeritud arvestust, kuid ikka nii, et arvestusperioodi jooksul tehtud töötunnid summas jääksid kokkulepitud tööaja piiresse, st neli tundi tööpäeva kohta.
Vahetustega tööl enamasti tööaja summeeritud arvestust kasutataksegi. Kui näiteks arvestusperioodiks on üks kuu, tuleb kalendrist lugeda konkreetse kuu tööpäevad ja korrutada need üheks päevaks kokkulepitud töötundide arvuga, poole kohaga töötamisel siis neljaga. Nii saadakse töötundide arv selles kuus. Töölepingus tuleb näidata töö-aeg. Võib kirja panna, mis päeval ja mis kellast mis kellani töötatakse. Tööaja summeeritud arvestuse korral peavad töölepingus olema ka tööajakava teatavaks tegemise tingimused.
