Andres Reimer
Põllumajandustootjad hakkavad üha rohkem töid tegema üksnes hooajatöölistega.
Aastaaegade vaheldumisest sõltuvad põllumajandustootjad on hakanud kokkuhoidu otsima palgakuludest, asendades püsitöötajad hooajatöölistega. „Raha on liiga vähe, et suurt hulka inimesi aasta ringi ametis pidada. Põllutööliste hulk meie ettevõttes väheneb ja selle asemel tuleb juurde rohkem hooajatöölisi,” ütles Järvamaa Estonia OÜ juht Ain Aasa. „Enamik töid saab masinatega ära teha ja suveks kutsume mõned kohalikud vanad traktoristid pensionile lisa teenima.”
Samal ajal ei palka Estonia OÜ kokkuhoiu pärast tänavu juhuslikke hooajatöölisi, näiteks trimmerdamistöid pakub ettevõte vaid neljale-viiele kohalikule koolinoorele. Üldse on Eestis sel aastal hooajatööd saada märksa keerulisem, lihtsamalt leiab tööotsa Rootsis metsalõikusel või Soomes marjapõllul.
Masinad nõuavad oskajat
Eesti põllumajandusettevõtetel tekkis vajadus alalisest tööjõust loobuda eelmisel aastal pärast hooajatööde lõppu, kui turunõudluse langus hakkas kärpima nende sissetulekuid. „Hooajatööliste eelistamine tekkis üksnes halbade finantsolude mõjul,” selgitas Virumaa põllumeeste liidu esimees Ülo Niisuke.
Traktoristidele on kujunenud hooajaline töötamine tavaliseks, ehkki tänavune lumerohke talv on mehi Niisukese sõnul tavapärasest rohkem rakkes hoidnud.
Tartumaa Haage Agros seevastu kavatsetakse ka edaspidi pikaajalistele töölepingutele kindlaks jääda. „Hooajatööline pole tasemel, sest talle ei saa usaldada keerulist tehnikat,” ütles Haage Agro juhataja Andres Härm. „Meie eelistame rohkem tehnikasse investeerida, see on aga võimalik üksnes püsiva tööjõu olemasolu korral.”
Traditsiooniliselt kasutavad juba alates aprillist hooajalist tööjõudu köögiviljakasvatajad, kes on aga oma värbamisskeemi üles ehitanud nn turuvarblaste palkamisele. Juhutööliste kasutamise muudab võimalikuks asjaolu, et taimede istutamine ja rohimine nõuab küll hoolsust, kuid mitte erilist ettevalmistust. „Suvel võtame iga päev Keilas 40 inimest bussi peale ja maksame kord nädalas palga välja,” selgitas Kadarbiku talu peremees Ants Pakk. „Meie mingit pikaajalist lepingut ei sõlmi, võtame bussile põhimõttel „kes ees, see mees”.”
Kui eelmisel aastal küsisid juhutöölised päevapalgaks ligi 450 krooni, siis nüüd kavatseb Pakk maksta vähem. „Ei taha seda palganumbrit praegu veel välja reklaamida, sest eks aeg näitab, milliseks see kujuneb.”
Kuigi paljud hooajatöölised töötavad Kadarbiku talus kogu hooaja vältel, ei paku see siiski lootustandvat võimalust tänavu värskelt töö kaotanud inimestele.
Hooajatööliste kohtlemise ja seisundi kohta aga praegu ülevaadet ei ole, sest uue tööseaduse rakendamise tõttu asub tööinspektsioon alles praegu töösuhteid regulaarselt kontrollima.
„Mõni aeg tagasi läksid väikekatlamajad üle hooajatööliste kasutamisele, palgates katlakütja üksnes kütteperioodiks,” ütles tööinspektsiooni Tartu jurist Neenu Pavel. „Näib, et hooajatöölisena leiba teenides oleks kasulik omada üheaegselt nii traktoristi kui ka katlakütja ametit.”
Töötukassa tagab hooajatöölistele katkematu sotsiaalkindlustuse, kuid ei taga korduvalt töötuskindlustushüvitist.
Mida ütleb seadus?
Hooajalise traktoristi töötsükkel töötukassas
Oktoober 2009 – endine traktorist võtab ennast töötuna arvele ja talle hakatakse arvestama 270 päeva pikkust töötuskindlustushüvitist, töötuskindlustusstaaž nullitakse.
Aprill 2010 – traktorist teavitab töötukassat oma tööleasumisest, tema töötuna arvel olek lõpetatakse ning selleks ajaks on ta kasutanud talle määratud töötuskindlustushüvitise maksmise ajast 175 päeva.
September 2010 – hooajaline töösuhe lõpeb ja alates 1. oktoobrist 2010 võtab traktorist ennast uuesti töötuna arvele. Hüvitise jätkamiseks on oluline võtta end arvele 12 kuu jooksul arvates töötuskindlustusstaaži nullimise päevast. Siis on tal hüvitist saada veel 95 päeva.
Aprill 2011 – traktorist läheb jälle tööle ja töötab kuni 30. septembrini 2011.
Oktoober 2011 – traktorist võtab end töötuna arvele. Ta on vahepeal töötanud 183 päeva, mis annab õiguse saada töötutoetust kuni 270 päeva.
Allikas: töötukassa
