Kristiina Viiron
Tänavu vähendatakse töötutele mõeldud koolitusi, rõhk on palgatoetusel ja tööpraktikal.
Viiekümnendates eluaastates Maret jäi tööta mullu märtsis, kui tema tööandja – puidutöökoda – pankrotti läks. Aprilli lõpus pakuti Maretile töötukassast koolitust: nädal arvutiõpet ja nädal tööotsingukoolitust, kus õpetati, kuidas end tööle pakkuda.
Vabade töökohtadega pole Raplas, kus Maret elab, just laiutada. Ta saatis oma CV Raplamaa uude toidutehasesse ja ka vastsesse spordihoonesse, kuid tulemuseta. Tööd leidis Maret hiljuti hoopis tuttava kaudu ja käib nüüd poole kohaga koristamas.
Niisuguseid lugusid koolitustel käimisest võivad pajatada tuhanded Eestimaa töötud, kes vaatamata ponnistustele pole tööd saanud. Vaid iga kuues eelmise aasta esimeses pooles töötukassa koolituse lõpetanu sai järgmiste kuude jooksul tööle. „Kõige madalam oli tulemuslikkus Ida-Virumaal, kus koolituse järel sai tööle alla kümnendiku lõpetanutest,” tõdeb töötukassa teenuste osakonna juhataja Kadri Lühiste. Ettevõtluse alustamise toetusega lõi iseendale töökoha ligi neljandik ettevõt-luskoolituse läbinuid ja see kandis suuremahulistest koolitustest ka kõige enam vilja. „Paraku ei leidnud valdav enamus sellegi koolituse läbinutest endale rakendust,” nendib Lühiste. „Kõige nõrgemad tulemused töölesaamise mõttes olid mahukatest koolitustest juhilubade, eesti keele, arvuti- ja tööotsingukoolitusel.”
Toetus töötu palkamiseks
Tänavu ei kavatse töötukassa koolitamist sellises mahus jätkata: selle aasta eelarvest on koolitusteks ette nähtud veerand varasema poole asemel. Summades tähendab see mulluse 219 miljoni asemel 98 miljonit krooni.
„Praegu on suurim probleem töökohtade nappus, mida ei saa lahendada koolituste pakkumisega,” põhjendab Lühiste.
Sel aastal pääseb aktiivselt tööd otsinud inimene töötukassa kaudu koolitusele vaid siis, kui see koolitus aitab tal tõesti tööd leida – näiteks on silmapiiril võimalikke töökohti, kus saaks uusi oskusi rakendada.
Otseste koolituste asemel toetab töötukassa senisest enam tööandjaid, makstes neile palgatoetust, kui nad võtavad ametisse või praktikale pikemat aega tööta olnud inimese. „Praktikal saab õppida töövõtteid ning tööandjal on võimalus õpetada inimene n-ö oma käe järgi välja. Praktika tulemuslikkus on olnud tööturukoolitusest märgatavalt parem,” selgitab Lühiste. „Enamikus maakondades said tööturu raskest olukorrast hoolimata tööle ligi pooled neist, kes läinud aasta esimeses pooles praktikal olid.”
Palgatoetus võib aidata küll inimese praegu kiirelt tööle, kuid pikemas perspektiivis on see ebaefektiivne, seab Tartu ülikooli majandusprofessor Raul Eamets nädala eest Eesti Päevalehele antud intervjuus meetme tõhususe küsimärgi alla. „Ettevõtted hakkavad varem või hiljem tööjõudu asendama – tavaline töötaja asendatakse subsideeritud töötajaga. Ettevõte hoiab lihtsalt palgakulusid kokku,” prognoosib Eamets. (EPL 04.03)
Tänavu on töötukassa teenuste ja nendega seotud toetuste eelarve 422 miljonit krooni, millest 98 miljonit on kavandatud koolitusteks.
Tööturukoolitusest siiski ka abi
•• Mitte kõikjal ei jäänud koolitused töötutele tulutuks: Jõgeva-, Saare- ja Lääne-Virumaal sai tööd iga neljas koolitatu.
•• Ettevõtluskoolitused olid tõhusaimad Lääne-Virumaal ning Järva-, Valga- ja Põlvamaal, kus rakendust leidis 50% lõpetajatest. On olnud ka ametikoolitusi, mille tulemusel on tööle saanud ligi pooled lõpetajad, näiteks koristajakoolitus Harju-, Viljandi-, Tartu-, Pärnu- ja Jõgevamaal.
•• Näiteks OÜ Puhastusekspert koolitas mullu koostöös töötukassaga välja 39 gruppi puhastusteenindajaid, kokku lõpetas koolituse 438 inimest (osa tänavu). „Paljudele pakutakse ettevõtetes esialgu tööd ka haigete või puhkusel olevate töötajate asendajana,” ütles ettevõtte juhataja Helge Alt.
••Viimati lõppenud Puhastus-eksperdi koolitustel osalenutest on Alti teada tööpakkumise saanud veidi üle neljandiku.
••„Kahjuks on olnud ka olukordi, kus pakkumisi on rohkem kui huvitatuid,” tuleb Altil tõdeda. K. V.
