Dannar Leitmaa
Üks päev koondame, teine päev võtame uude asutusse tööle – hind riigile 10 miljonit.
Tööturuameti ja töötukassa liitmisel koondatud ja seejärel samasugusele töökohale võetud inimestele miljonitesse ulatunud koondamishüvitiste maksmine polnud vähimalgi määral õigustatud, selgub aprillis avaldatavast riigikontrolli auditi eelnõust.
Tõsi, tegu on veel eelnõuga ja ametlikke allkirju ja vastulauseid auditis ei ole, kuid see on tõsine etteheide sotsiaalministeeriumile, kes 2008. aastal ühinemise tingimused paika pani.
Eelmisel aastal tegevuse lõpetanud tööturuametist koondati nimelt 360 teenistujat, kellest 261 said töö uues töötukassas. Seejuures läks kogu koondamislaine riigile maksma 13,71 miljonit krooni ja uuesti samale tööle saanud inimesed jagasid omavahel ära 9,8 miljonit koondamiskrooni.
Ministeerium ei anna alla
„Riigikontrolli hinnangul tekib koondamishüvitisele õigus siis, kui töösuhe riigiga lõpeb ehk ametnik keeldub talle pakutud ametikohast uues asutuses,” seisab auditi eelnõus. „Koondamishüvitis on ette nähtud kompenseerimaks ametiasutuse likvideerimise tõttu töökoha kaotust ja ärajäänud sissetulekut kuni uue töökoha leidmiseni.”
Sotsiaalministeeriumi ametnikud väidavad aga siiani, et koondamishüvitisi oldi sunnitud maksma, sest riigi tööturuametist läksid inimesed tööle avalik-õiguslikku töötukassasse. „Endise tööturuameti ametniku töötingimused muutusid – töötukassa avalik-õigusliku juriidilise isikuna sõlmib töötajatega töölepingud töölepingu seaduse järgi,” selgitas sotsiaalministeeriumi asekantsler Egle Käärats.
Ometi toob riigikontroll otse välja, et isegi juhul, kui valitsusasutus likvideeritakse või korraldatakse ümber avalik-õiguslikuks juriidiliseks isikuks, pole koondamishüvitiste maksmine mõeldud neile teenistujatele, kes uues asutuses töökoha vastu võtavad.
Riigikontroll teeb seejuures rahandusministeeriumile ettepaneku seadust parandada.
Ka rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna juhataja Tiina Tamm möönab, et kümnemiljonilisest kingitusest oleks saanud hoiduda. „Koondamissituatsiooni tekkimist saab vältida, kui asutuse ümberkorraldamist reguleerivates õigusakti rakendussätetes näha ette uuele töökorraldusele ülemineku tingimused,” lausus Tamm. „See võimalus on asutusel kogu aeg olemas olnud ja on ka tulevikus.”
Rahandusministeerium aga seadust ümber teha ei kavatse, vaid järgmisel korral üritatakse koos teiste ministeeriumidega tähelepanelikum olla.
Tööturuameti juhtum on Eestis ainulaadne, sest ei varem ega hiljem ei ole riigiasutust avalik-õiguslikuks juriidiliseks isikuks ümber kujundatud. Seetõttu ei saavat Kääratsi sõnul võrrelda juhtumit ei terviseameti ega politsei- ja piirivalveameti loomisega. „Tegu pole apsakaga,” kinnitas Käärats.
Suur liitus väiksega
•• Töötukassa oli enne ühinemist 25 töötajaga organisatsioon, tööturuamet see-eest 360 ametnikuga suurem organisatsioon. Ometi otsustati koondada just tööturuamet ja seega maksta suuremale hulgale inimestest koondamishüvitist.
•• Vahetult pärast 4. detsembril 2008 valitsuse heakskiidu saanud ametite ümberkorraldamise otsust põhjendas sotsiaalministeerium sellist valikut avalik-õigusliku organisatsiooni eelistamisega, kuna selle juhtimises saavad võrdsetel alustel osaleda nii riik kui ka tööandjate ja töötajate esindajad. Tööturuametis osalesid juhtimises vaid riigi esindajad.
•• Tööturuameti töötajatele tehti enne uue ameti töölehakkamist ettepanek sõlmida tööleping töötukassaga, ja neil, kes lepingut ei sõlminud, avanes võimalus osaleda avalikul konkursil. Koondamishüvitisi said aga eranditult kõik töötukassa teenistujad.
•• Uude ametisse saanud inimesi ootas ees ka palgatõus, sest varem oli tööturuameti konsultantide palk olnud väike.
