Merike Tamm
Täna tutvustatud Eesti inimarengu aruanne tõdeb, et lapsepuhkuse tõttu rohkem kui kuus kuud tööturult eemalviibimine mõjutab naiste edasisi karjäärivõimalusi - nad ei lange küll madalamale, kuid neil pole ka võimalusi ülespoole liikuda.
Aruanne toob välja, et naise tööturult eemalviibimine vähendab oluliselt ametiredelil tõusmise tõenäosust ja mida kauem lapsepuhkusel ollakse, seda väiksemaks see võimalus muutub.
Enam kui kuus kuud lapsepuhkusel olek vähendab oluliselt naiste tõenäosust liikuda hiljem karjääriredelil ülespoole. «Tulemused lubavad oletada, et lapsepuhkusega seonduvad töötee pausid hoiavad naisi üldiselt tööturul paigal, see tähendab, nad ei lange allapoole, samas ei ole neil ka nii palju võimalusi liikuda ülespoole,» resümeeris aruanne.
Kui 1990ndate lõpus tähendas tööturult eemalviibitud aeg pigem seisakut naiste karjääris, siis selle kümnendi alguseks muutus see juba karjääri negatiivselt mõjutavaks teguriks.
Aruanne tõdeb, et taasiseseisvumise käigus hakati propageerima taas sõjaeelsel ajal domineerinud mees-leivateenijaga peremudelit ning selle raames vähendati lasteasutuste võrku (eelkõige alla kolmeaastastele lastele) ning pikendati lapsehoolduspuhkuse õigust lapse kolmeaastaseks saamiseni.
Uuringud ongi näidanud, et emad on sagedamini väikelapsega kodus kui isad. Et osaajaga töötamine on üsna harv, on naised kas täisajaga beebiga kodus või täisajaga tööl. Seega soosib meie heaolurežiim pigem naiste tööturult kõrvalejäämist lapsesaamise ajaks. Seetõttu on väikelaste emad karjääri tegemisel kehvemas positsioonis kui mehed või lasteta naised.
Oluline on aga naise positsioon enne lapsepuhkusele jäämist - nõrgemal positsioonil olijad ei saa alati arvestada isegi neile seadusega tagatud töökoha püsimist, samas kui tugevamal tööturupositsioonil olijate jaoks ei pruugi lapsesaamisega tööturult eemalviibimine üldjuhul negatiivseid tagajärgi tähendadagi.
Aruanne soovitab, et naiste tööturult pikaks ajaks väljalülitamise asemel tuleks võimaldada hoopis veidi paindlikumat üleminekut.
