Helve Toomla, jurist
•• Isik on töötanud 12 aastat, 2007. aastast on ta lapsehoolduspuhkusel. Nädal enne lapsehoolduspuhkuse lõppemist teatati, et tema töökoht koondatakse ette teatamata. Kasutamata puhkust on tal 15 kalendripäeva. Põhipalk on 6000 kr, tulemustasu 3000 kr, kui seda vastavas kuus saadi; lisaks on ette nähtud konfidentsiaalsustasu 1000 kr. Millise tasu põhjal on õige arvutada hüvitisi, kui ta pole pärast 2007. aasta algust töötasu saanud? Kas puhkusetasu nii: 6000 x 1,208 = 7248; kuna jaanuaris on 31 kalendripäeva, siis 7248 : 31 = 233.80, ja 15 päeva eest 3507 kr?
Uue töölepinguseaduse järgi on töötasu kõik see, mida töötajale töölepingus kokkulepitu kohaselt makstakse. Lepingus võib aga olla mitu erinevat töö eest makstavat tasu. Selline olukord tekitab tõesti küsimuse, mida võtta aluseks keskmise töötasu ja kasutamata jäänud puhkuse hüvitise arvutamisel. Selguse saamiseks vaatame, mida peetakse palgaks avalikus teenistuses, sest seal arvutatakse keskmist palka ja hüvitisi vabariigi valitsuse 11. juuni 2009 määruse nr 91 järgi, ning uurime selle määruse eelnõu seletuskirja ehk seda, mida keskmise töötasu maksmise tingimustes ja korras on mõeldud. Juhul kui ametnik ei ole palka saanud üle 12 kuu, lähtutakse tema keskmise palga arvutamisel palgamäärast. Töölepingu puhul tähendaks see endises mõistes samuti palgamäära ehk põhipalka, praeguse seaduse järgi nn baastöötasu. Määruse eelnõu seletuskirjas on paragrahvi 4 juurde märgitud: eelnõu ei muuda puhkusetasu arvutamist võrreldes kehtiva õigusega. Toona lähtuti palgamäärast. Kõnealuse töötaja palgamäär ehk baastöötasu ehk põhitöö-tasu oli lapsehoolduspuhkusele jäämise ajal 2007. aastal 6000 kr. Seda summat tuleb kehtiva korra kohaselt korrigeerida töötasu arvutamise vajaduse tekke kuul kehtiva töötasu indeksiga – kehtiva alampalga ja lapsehoolduspuhkusele jäämise ajal kehtinud alampalga suhtega, s.t 4350 : 3600 = 1,208. Töötaja töötasu on seega 7248 kr kuus (6000 x 1,208). Puhkuse puhul jäetakse riigipühad päevatasu arvestusest välja. 1. jaanuar oli riigipüha, seetõttu on küsija eksinud päevatasu arvutamisel. 7248 jagatakse 30-ga, mitte 31-ga. Nii tuleb päevatasuks 241.60 ja hüvitiseks kasutamata puhkuse 15 kalendripäeva eest 3624 kr. Koondamishüvitis ühe kuu eest on indekseeritud palk – 7248 kr. Koondamisest etteteatamise hüvitise arvutamine toimub samamoodi nagu puhkuse päevatasu puhul, ainult indekseeritud töötasu jagatakse kalendrijärgsete tööpäevade arvuga ja korrutatakse 90-ga. Kahjuks pean lisama, et minu arusaam ei ole mingi lõplik tõde. Kuni ei ole tehtud selgust toovat muudatust töölepinguseaduses või riigikohtu jõustunud lahendit, saab töötasu üle vaielda.
•• Kas tööandjal on tõesti õigus panna töölepingusse sisse selline punkt: „Kõik töötaja poolt tema tööülesannete täitmisega seotud ja lepingu kehtivuse ajal loodud intellektuaalomandid kuuluvad tööandjale. Töötaja loovutab käesolevaga lepingujärgsete ülesannete täitmisel loodud autoriõigusega kaitstavate teoste varalised õigused tööandjale selle eest eraldi tasu saamata”? Kuidas kommenteerite?
Autoriõiguse seaduse § 32 sätestab autoriõigusi töökohustuste täitmise korras loodud teosele. Selles öeldakse muu hulgas, et töölepingu alusel oma otseste tööülesannete täitmise korras loodud teose autoril tekib autoriõigus sellele teosele, kuid autori varalised õigused teose kasutamiseks tööülesannetega ettenähtud eesmärgil ja piirides lähevad üle tööandjale, kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti. Kõnealune punkt ei pruugi töölepingus tingimata vale olla, kuid sisutühi on see töötaja jaoks, kes ei tegele loominguga. Loomeinimestel, sh ka näiteks arvutiprogrammide autoritel tuleks siiski enne sellisele töölepingu tingimusele alla kirjutamist põhjalikult autoriõiguse seadusega tutvuda ja/või vastavat ala tundva juristiga nõu pidada.
