Kristiina Viiron
Suure firma puhul vaata finantsnäitajaid, väikeettevõtte puhul ka juhi faktiraportit.
Makseraskustes vaevleva lõbustusettevõtte raamatupidaja Liia on viimastel kuudel töövahendusportaalidel igaks juhuks silma peal hoidnud – mine tea, kauaks praeguses töökohas veel üldse rakendust jätkubki. Hiljuti köitis tema tähelepanu päris hea tööpakkumine ühelt ehitusfirmalt. Igaks juhuks tegi Liia ette-võtte kohta päringu krediidiinfosse, mille maksuvõlgade raport tõi ilmsiks tõsiasja: ehitusfirmal on maksuameti ees enam kui kahe miljoni krooni suurune võlg. Sellesse ettevõttese jättis Liia CV saatmata. Krediidiinfo AS-i asedirektori Alar Jägeri sõnul on inimesed uut töösuhet alustades muutunud üha ettevaatlikumaks ning tööandja tausta kontrollimine enne lepingu sõlmimist on saanud väga populaarseks. „Kartus töökoha kaotuse pärast on pannud muretsema ka töökoha stabiilsuse üle. On ju tööst ja palgarahast ilmajäämised väga hirmuäratavad asjad,” tõdeb Jäger. Sestap on üsna loomulik, et tööd otsides ja enne uuele töökohale asumist on paslik ettevõtja tausta pisut uurida. Eriti siis, kui ettevõtte veebileht kipub napisõnaliseks jääma ning sõb-rad ja tuttavadki ei oska tulevase võimaliku tööandja palet kirjeldada.
Finantsnäitajad ja juhiraport
Esimese asjana, mida uurida ning mida tavaliselt ka kõigepealt teada soovitakse, on küsimus tööandja võlgade kohta. Ehk siis – kas ettevõttel makse-häireid on? Selle kohta, kas tööandja võiks olla võlgu maksuametile, annab vastuse tasuta päring nii maksu- ja tolliameti kui ka krediidiinfo veebilehelt, kust näeb maksuvõla saldo hetkeseisu. „Maksuvõlgade ja maksehäirete puhul on tarvilik vaadata võlasumma suurust ja võlaperioodi pikkust,” õpetab Alar Jäger. „Kindlasti kehtib reegel, et heade finantstulemustega ettevõtetel on võlgu vähe või need on lühiajalised.” See on ka põhjus, miks ei maksa piirduda pelgalt võlgade kontrolliga – lühiajaline võlgnevus ei pruugi olla tõsine probleem. Suurema firma puhul soovitab Jäger vaadata eelkõige finants-näitajaid. „Kui ettevõte on viimase kolme perioodi jooksul kasumlik, omakapital on positiivne ja müügikäibe langust oluliselt pole, siis on ettevõttel suur tõenäosus jätkata edukalt,” märgib ta.
Väikeettevõtte puhul on aga oluline vaadata finantsnäitajate kõrval ka juhi faktiraportit, sest väikefirmas sõltuvad asjad paljuski ühest inimesest, tema isikuomadustest ja isiklikest riskidest. „Kehva juhi taust on sageli kirju, seotus paljude pankrotistunud või võlgnevustega ettevõtetega ei tähenda midagi muud kui seda, et võlad võivad kanduda edasi,” hoiatab Jäger. Siinkohal on tark heita pilk äriregistri äri- ja ettevõtluskeeldude nimekirjadele, kus on avalikustatud nii kehtivate kui ka kehtetute ärikeeldudega isikud. Mõne persooni kontol on suisa mitu keeldugi. Kui vaatamata kõigile nimetatud järelepärimistele ja saadud vastustele jääb tõsine kahtluseuss võimaliku tulevase tööandja suhtes ikka hinge närima, on võimalik pöörduda ka tööinspektsiooni poole. „Kui küsimine on põhjendatud, saame anda infot nii ettevõttega seotud töövaidluste lahendite kui ka töökeskkonnaalaste ettekirjutuste kohta,” täpsustab tööinspektsiooni teabeosakonna juhataja Heidi Vilu.
Võimalused teha tööandja taustauuringuid
•• Kui ettevõte on võlgu maksuametile, saab seda tasuta kontrollida maksu- ja tolliameti veebilehel www.emta.ee, selleks on vaja teada ettevõtte registrikoodi (saadav näiteks infokataloogis vm). Ettevõtte võlga maksuametile saab vaadata ka AS-i Krediidiinfo veebilehel www.krediidiinfo.ee tasuta firmapäringust.
•• Võlgade ajalugu, võlgu teistele firmadele, firma üleüldist maksekäitumist, majandusaasta aruannet vms sealtkaudu ei näe, täpsemate andmete hankimiseks saab abi krediidiinfo ja äriregistri (https://ariregister.rik.ee) tasulistest päringutest.
•• Krediidiinfo päringusüsteemis https://www.e-seif.ee/ saab teatud tasu eest pilku heita näiteks ettevõtte juhtkonna tutvustusele, majanduslikule olukorrale, maksekommetele, võlgnevustele, aga ka 2008. aasta majandusaasta aruandele.
•• Firmade ja eraisikute pankrotimenetluse ja pankrotiteated on nähtaval äriregistri teabesüsteemi leheküljel www.ametlikudteadaanded.ee, tuleb vaid valida vastav teadaande liik.
