Raul Veede
Miks ja kuidas kimbutab ettevõtteid tööpuudusele vaatamata puudus kvalifitseeritud tööjõust, rääkis eile personalijuhtimise aastakonverentsil rahvusvahelise tööjõuvahendusfirma Manpower personalidirektor Anki Ljung.
2009. aastal 33 maal korraldatud uuringu põhjal, milles osales 39 000 vastajat, kurdavad tööandjad kogu maailmas puudust töötajaist eelkõige järgmistel erialadel:
1. Oskustöölised
2. Müügiesindajad
3. Tehnikud (tootmises, insenerinduses või hoolduses)
4. Insenerid
5. Juhid
6. Rahandusspetsialistid ja raamatupidajad
7. Lihttöölised
8. Masinaoperaatorid
9. Sekretärid ja assistendid
10. Autojuhid
Enamik neist on alad, kus on küll puudus töötajaist, kuid on ka omajagu töötuid. Nii on Indias ja Jaapanis hulgaliselt IT-spetsialiste tööta, ent samal ajal otsivad IT-ettevõtjad meeleheitlikult inimesi, kes sobiksid vabadele töökohtadele. Probleem on kvalifikatsioonis: teenused arenevad kiiremini kui inimesed, seepärast jäävad töötuks need, kes ei jõua oma arengus teenustele järele.
Tööjõupuudusel on teisigi põhjusi. Paljusid ameteid, kus tänapäeval on puudus töötajaist, polnud viis või kümme aastat tagasi olemaski. Tööturg muutub kiiresti ning haridussüsteem ei suuda sellele piisavalt ruttu reageerida.
Olukord muutub hullemaks seal, kus elanikkond vananeb. Üks selline piirkond on Euroopa, sealhulgas ka Eesti. Aina vähem töötajaid peab tegema aina rohkem tööd, et pidada ülal üha suuremat hulka pensionäre. Pensioniea tõstmine pakub mõningast leevendust, aga sellest ei piisa.
Muuta tuleb ka suhtumist - tänapäeval on naeruväärne arvata, et 50aastane inimene on töötamiseks liiga vana. Ometi pole suuremal osal Euroopa firmadest strateegiat ei vanemate töötajate värbamiseks ega nende sujuvaks pensionilesaatmiseks ja asendamiseks. Jaapanis on vanemate töötajate värbamisprogramm 83% ettevõtetest, kuna nad on mõistnud, et selleta enam ei saa.
Praegu valitseb tööpuudus. Mida teevad kvalifitseeritud tööjõu puuduse käes vaevlevad ettevõtted siis, kui majanduskriis lõpeb ja tööturg taastub? Kui kasvab ettevõtete konkurents võtmetöötajate pärast, on veelgi raskem tõmmata ligi talente ja hoida olemasolevaid lahkumast.
Talendipuudus koos demograafilise muutusega tähendab, et ettevõtjad peavad valmistuma tulevikuks juba praegu. Neil tuleb kaardistada olemasolevad kompetentsid ja äriplaanis kirjeldatud tulevikus vajalikud kompetentsid ning leida, kus tekivad nende vahele tühimikud. Need lüngad ei täitu ise, nende täitmiseks on vaja konkreetset kava: arendada olemasolevaid töötajaid kindlas suunas, teha koostööd haridusasutustega ja otsida potentsiaalseid, kes alles õpivad ja omandavad kogemusi, mida firmal tulevikus tarvis läheb.
Fastleaderi ja PARE korraldatav iga-aastane personalijuhtimise konverents toimus eile ja täna Tartus, Dorpati konverentsikeskuses.
Personalikonverentsi kohta võib lähemalt lugeda artiklist: Personalijuhid valmistuvad majandustõusuks
(http://www.ekspressjob.ee/est/uudised/personalijuhtimine/1853-personalijuhid-valmistuvad-majandustousuks)
