Käesolev infomaterjal selgitab, kuidas maksustatakse mitteresidendile tehtud väljamakseid sotsiaalmaksuga, sh kuidas kohaldatakse sotsiaalmaksuseadust (SMS-i), rahvusvahelisi sotsiaalkindlustuslepinguid ning Euroopa Liidu (EL-i) õigust.
1. SMS-i kohaldamine
Sotsiaalmaksu makstakse füüsilisele isikule tehtud sotsiaalmaksuga maksustatavatelt väljamaksetelt. Üldreeglina ei tee seadus sotsiaalmaksuga maksustamisel vahet, kas väljamakse saaja on resident või mitteresident. Mitteresidentide eest arvestatud sotsiaalmaks deklareeritakse vormi TSD lisas 2. Erandiks on SMS-i § 3 punkt 7, mille kohaselt ei maksustata sotsiaalmaksuga Eesti residendi poolt mitteresidendile tulumaksuseaduse (TuMS-i) § 6 lg 3 ja 5 tähenduses makstud summasid, kui töö tegemise koht asub välisriigis. Samuti on erandiks SMS-i § 3 punkt 12, mille kohaselt ei maksustata sotsiaalmaksuga välisriigis füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevale mitteresidendile makstavaid tasusid, kui isik tõendab, et sotsiaalkindlustusmaksu või -makseid tasutakse välisriigis.
Näide:
Eesti ettevõte on sõlminud töölepingu Rootsi residendiga, kes töötab Rootsis. Vastavalt SMS-i § 3 punktile 7 ei arvestata makstud töötasult sotsiaalmaksu Eestis (samuti ei peeta kinni tulumaksu). Maksukohustus tekib Rootsis.
2. Rahvusvaheliste sotsiaalkindlustuslepingute kohaldamine
Kui Eesti on sõlminud välisriigiga sotsiaalkindlustuslepingu, siis selle riigi elanikule tehtud väljamaksete sotsiaalmaksuga maksustamisel tuleb lähtuda lepingust. Eestil on sotsiaalkindlustuslepingud järgmiste riikidega: Soome Vabariik (RT II 1997, 13, 60), Läti Vabariik (RT II 1997, 1, 1), Leedu Vabariik (RT II 1997, 1, 2), Ukraina (RT II 1997, 34, 112), Kanada (RTII, 24.11.2005, 28, 93).
NB! Alates 1. aprillist 2004 asendas kõik Eesti ja teiste EL-i liikmesriikide vahel sõlmitud sotsiaalkindlustusalased lepingud Euroopa Nõukogu määrus nr 1408/71 „Sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes” (loe täpsemalt alalõigust „EL-i õiguse kohaldamine”). Jätkuvalt kehtivad kolmandate riikidega (praegu Ukrainaga, Kanadaga ja Vene Föderatsiooniga) sõlmitud lepingud.
Maksustamisel on olulised järgmised lepingute sätted:
1. Isikule laienevad selle lepingupoole õigusaktid, kelle territooriumil ta töötab, sõltumata alalisest elukohast, st et maksustamisel võetakse aluseks töötamise koht.
Näide:
Ukraina elanik on sõlminud töölepingu Eesti ettevõttega ning töötab ka Eesti territooriumil. Eesti ettevõtte poolt talle tehtud väljamaksete sotsiaalmaksuga maksustamisel võetakse aluseks Eesti SMS ja töötuskindlustuse seadus.
2. Töötajale, kes on tööle võetud ühe lepingupoole territooriumil ja lähetatakse teise lepingupoole territooriumile sama ettevõtte heaks töötama, laienevad esimese lepingupoole õigusaktid tingimusel, et lähetus ei kesta kauem kui kaks aastat.
Näide:
Kui Ukraina ettevõtte töötaja lähetatakse kuni kaheks aastaks tööle Eestis asuvasse tütarfirmasse, mis maksab talle palka, siis ei pea selle isiku eest Eestis sotsiaalmaksu maksma. Vajalik on Ukraina pädeva asutuse dokument (garantiikiri), mis tõendab, et isik on selleks ajaks kindlustatud Ukrainas.
3. EL-i õiguse kohaldamine
Alates 2004. aasta 1. maist kuuluvad Eesti Vabariigi territooriumil võrdselt teiste EL-i liikmesriikidega kohaldamisele koordineerimisreeglid, mis tagavad võõrtöötajate sotsiaalse kaitse sotsiaalkindlustuse valdkonnas. Euroopa Nõukogu määruse 1408/71 II jaotise alusel määratakse kindlaks, missuguse liikmesriigi seadusandlust tuleb kohaldada, kui tegu on töötaja liikumisega EL-i piires või kui tööandja registreeritud esindus või tegevuskoht asub teises liikmesriigis kui töötamiskoht.
Koordineerimisreeglid kehtivad Euroopa majanduspiirkonnas (EMP) – kõigis EL-i liikmesriikides, Norras, Liechtensteinis, Islandil ja Šveitsis. Alates 1. maist 2010 reguleerivad EL-i töötaja sotsiaalkindlustust Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 883/2004 „Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta” ja selle rakendusmäärus nr 987/2009, mis asendasid seni kehtinud EL-i Nõukogu määruseid nr 1408/71 ja 574/72. Üleminekuperioodi vältel kehtivad Norras, Liechtensteinis, Islandil ja Šveitsis endiselt määrused nr 1408/71 ja 574/72. Samuti ei laiene uued reeglid kolmandate riikide kodanikele, st et näiteks Eestis alalise elamisloa alusel elavale Vene kodanikule laienevad endiselt määrused nr 1408/71 ja 574/72.
EL-i sotsiaalkindlustuse koordineerimisregulatsiooni põhimõtteks on see, et liidu sees liikuvale töötajale kehtib vaid ühe liikmesriigi sotsiaalkindlustusskeem, seda nii maksude ja maksete tasumise, kui ka pensionide ja hüvitiste väljamaksete osas (määruse 1408/71 artikkel 13 lg 1 ja määruse 883/2004 artikkel 11 lg 1). Kohaldatava seadusandluse kindlaksmääramise reegleid erinevatel juhtudel käsitleb määruse 1408/71 ja määruse 883/2004 II jaotis.
3.1. Liikmesriigi territooriumil töötav isik (üldreegel)
Nimetatud isiku suhtes kehtivad selle riigi õigusaktid, seda ka juhul, kui ta elab teise liikmesriigi territooriumil või kui tema tööandja registrisse kantud asukoht on teise liikmesriigi territooriumil (määruse 1408/71 artikli 13 (2) (a) ning määruse 883/2004 artikli 11 (3) a). Sama regulatsioon kehtib juriidilise isiku juhatuse liikme puhul.
Näited:
1. Hr Kask elab Eestis. Tema tööandja on registreeritud Eestis ja töökoht asub samuti Eestis. Antud juhul kuulub otse rakendamisele Eesti SMS ja töötuskindlustuse seadus. Kuna isik ei liigu ühest liikmesriigist teise, siis EL-i regulatsioon ei kohaldu.
2. Hr Runtš elab Lätis. Tema tööandja on registreeritud Eestis ja töökoht asub Eestis. Antud juhul kuulub rakendamisele määruse 1408/71 art ikkel 13 (2) (a) ning alates 1. maist 2010 määruse 883/2004 artikli 11 lg 3 p a, mille kohaselt kohaldub hr Runtši suhtes Eesti seadusandlus.
3. Pr Daukiene elab Leedus. Tema tööandja on registreeritud Leedus, kuid töökoht asub Eestis. Antud juhul kuulub rakendamisele määruse 1408/71 art ikkel 13 (2) (a) ning alates 1. maist 2010 määruse 883/2004 artikli 11 lg 3 p a, mille kohaselt kohaldub pr Daukiene suhtes Eesti seadusandlus. Leedu tööandja on mitteresidendist tööandja, kes maksab Eestis töötavale töötajale palka ja peab sellelt palgalt maksma sotsiaalmaksu ning töötuskindlustusmakseid Eesti seaduste järgi.
Mitteresidendist tööandjal on maksukohustuse täitmiseks võimalus registreerida ennast maksukohustuslaste registris maksukorralduse seaduse § 22 alusel. Maksukohustuse täitmiseks on tööandjal võimalus volitada töötajat täitma Eestis tekkivaid maksukohustusi tööandja nimel ja arvel (rakendusmääruse 574/72 artikkel 109 ning alates 1. maist 2010 rakendusmääruse 987/2009 artikkel 21).
Kokkuvõte:
Määruse 1408/71 artikli 13 (2) (a) ja määruse 883/2004 artikkel 11 (3) (a) alusel kohaldub üldreeglina Eesti seadusandlus, kui Eesti on isiku töökohariigiks.
Eesti on töökohariigiks järgmistel juhtudel:
1. kui Eesti tööandja maksab palka Eestis töötavale teise liikmesriigi elanikule;
2. kui teise liikmesriigi tööandja maksab palka Eestis töötavale Eesti elanikule;
3. kui teise liikmesriigi tööandja maksab palka Eestis töötavale teise liikmesriigi elanikule.
Kohaldatava õiguse kindlaksmääramise kriteeriumiks on isiku töökoha asukoht. Töökohaks loetakse liikmesriiki, kus tööd teostatakse, isegi juhul, kui tulenevalt uutest infotehnoloogiaalastest võimalustest toimub töötamine kodus ja distantsilt. Näiteks kui tööandja on Eesti firma, kelle töötaja asub füüsiliselt Lätis ja annab sealt Eestisse konsultatsioone (nt arvuti või telefoni teel), siis kohaldatakse ikka Läti SMS-i.
Antud reeglist on erandeid.
3.2. Lähetatud töötajad
Liikmesriigi territooriumil tööle võetud isiku suhtes, kes lähetatakse teise liikmesriiki tööle sama tööandja heaks, jäävad kehtima esimesena nimetatud liikmesriigi õigusaktid, kui kõnealuse töötamise eeldatav kestus ei ületa määruse 1408/71 artikli 14 (1) (a) kohaselt 12 kuud ning määruse 883/2004 artikli 12 lg 1 kohaselt 24 kuud.
Näited:
1. Hr Madisson töötab Eestis ja talle kohaldub Eesti sotsiaalkindlustusalane seadusandlus. Tema tööandja lähetab ta 11 kuuks Soome. Hr Madisson on 11-kuulise lähetuse jooksul endiselt Eesti seadusandluse subjektiks, kuigi töötab Soomes.
Antud juhul peab tööandja taotlema Eeesti Vabariigi Sotsiaalkindlustusametilt määruse 1408/71 kohaldumisel vormi E101 ning määruse 883/2004 kohaldumisel vormi A1väljastamist seoses töötaja lähetamisega. Kõnealused vormid tõendavad Soome pädevatele asutustele, et antud isik on lähetatud töötaja, kes allub Eesti sotsiaalkindlustussüsteemile ja kelle palgalt makstakse sotsiaalmaksu jätkuvalt Eestis.
2. Pr Braun töötab Saksamaal ja on Saksamaa sotsiaalkindlustuse subjekt. Tema tööandja lähetab ta 3 kuuks Eestisse. Pr Braun on 3-kuulise lähetuse jooksul endiselt Saksamaa seadusandluse subjektiks, kuigi töötab Eestis.
Antud juhul peab Saksamaa pädev asutus väljastama vormi E101 (või A1) seoses töötaja lähetamisega. Vorm tõendab Eesti pädevatele asutustele (Sotsiaalkindlustusametile, Haigekassale, Töötukassale, Maksu- ja Tolliametile), et antud isik on lähetatud töötaja, kes allub Saksamaa sotsiaalkindlustussüsteemile ja kelle palgalt makstakse sotsiaalmaksu jätkuvalt Saksamaal. Nii et antud juhul Eestis sotsiaalmaksu maksta ei tule.
3.2.1. Töötaja lähetamise pikendamine
(NB! See on kehtestatud ainult määrusega 1408/71, kuna määrus 883/2004 annab kohe võimaluse lähetada töötajad teisse riiki kuni 24 kuuks).
Kui töö kestab ettenägematute asjaolude tõttu eeldatust kauem ja ületab 12 kuud, kohaldatakse jätkuvalt tööle võtnud liikmesriigi õigusakte kuni töö lõppemiseni. Seda tingimusel, et lähetuskoha liikmesriigi pädev asutus (Eestis Sotsiaalkindlustusamet) annab selleks nõusoleku. Nimetatud nõusolekut tuleb taotleda enne algse 12-kuulise ajavahemiku möödumist. Nõusolekut ei anta kauemaks kui 12 kuud. Lähetuse pikendamisel väljastatakse vorm E102 (artikkel 14 (1) (b)).
3.3. Töötamine kahes või enamas liikmesriigis
Määruse 1408/71 artikkel 14 (2) sätestab eraldi reeglid rahvusvahelisi teenuseid osutaval transpordivahendil töötavatele isikutele. Määrus 883/2004 ei erista neid muudest kahes või enamas liikmesriigis töötavatest isikutest, seega alljärgnev punkt a) puudutab vaid määrust 1408/71.
a) Rahvusvahelisi transporditeenuseid osutaval transpordivahendil töötavad isikud (v.a meremehed)
Kehtib rahvusvahelisi raudtee-, maantee-, õhu- või siseveetransporditeenuseid osutava transpordivahendi töötajale.
Eesti õigusaktid kohalduvad kui:
* tööandjal on registreeritud asukoht või peamine tegevuskoht Eestis, või
* tööandja registreeritud asukoht on teises liikmesriigis, kuid töötaja töötab Eesti filiaalis või esinduses, või
* töötaja töötab peamiselt (vähemalt 50% ulatuses) Eestis ja elab seal, kuigi tööandja ettevõttel ei ole Eestis ei registreeritud asukohta või tegevuskohta ega filiaali või esindust
Näited:
1. Hr Kekkonen elab Soomes ja töötab Estonian Air’i piloodina Eestis. Ta lendab rahvusvahelistel marsruutidel. Vastavalt artiklile 14 (2) (a) kohaldub talle Eesti seadusandlus, kuna tema tööandja registreeritud asukoht on Eestis.
2. Hr Larsen on autojuht. Ta on Rootsi ettevõtte Eestis asuva filiaali töötaja. Ta töötab rahvusvahelistel kaubavedudel Eesti ja Saksamaa vahel. Talle kohaldub Eesti seadusandlus, kuna tema tööandjaks on Rootsi ettevõtte Eesti filiaal.
3. Hr Lepp on veoautojuht. Ta elab Eestis, tema tööandjaks on Rootsi ettevõte. Ta veab kaupu Eesti ja Läti vahel. Kuna enam kui 50% tema töötundidest möödub Eestis, siis kohaldub talle Eesti seadusandlus. Kahtluse puhul lepivad pädevad asutused omavahel kokku, kelle seadusandlus kohaldub.
b) Punktis a) nimetamata isikute töötamisel kahes või enamas liikmesriigis (artikkel 14 (2) (b)) kohaldub Eesti seadusandlus juhul, kui:
* töötaja peamine elukoht on Eesti ning ta töötab osaliselt Eestis
* inimene töötab mitmete tööandjate jaoks, kelle tegevuskoht on erinevates EL-i riikides
* töötaja ei ela Eestis ega mõnes teises EL-i riigis, kus ta töötab, kuid tööandja tegevuskoht on Eestis
c) Määruse 883/2004 kohaldumise puhul isiku suhtes (sh rahvusvahelise transpordifirma töötaja suhtes), kes tavaliselt töötab kahes või mitmes liikmesriigis, kohaldatakse artikli 13 lg 1 alusel Eesti seadusandlust juhul, kui:
* töötaja elukoht on Eestis ning oluline osa (vähemalt 25% töötasust või tööajast) tema tegevusest toimub Eestis, või
* töötaja elukoht on Eestis ning talle annavad tööd erinevad ettevõtjad või tööandjad, kelle registrisse kantud asukohaks või tegevuskohaks on erinevad liikmesriigid
* töötaja ei ole Eesti elanik, oluline osa tema tegevusest ei toimu elukohariigis, kuid tema tööandja registrisse kantud asukoht on Eestis
Kõnealust isikut koheldakse nii, nagu kogu tema tegevus toimuks Eesti territooriumil ja ta saaks kogu tulu Eestis. See tähendab, et Eesti SMS-i alusel tuleb maksta sotsiaalmaksu nii Eestis kui ka teistes liikmesriikides teenitud palgalt. Sama kehtib ka tema tööandjatele (määruse 1408/71 artikkel 14d (1) ja määruse 883/2004 artikli 13 lg 5).
Näide:
Pr Tamm elab Eestis ning töötab uudistereporterina mitme tööandja juures. Ta töötab BNS-i ja kahe Soome ning Rootsi uudisteagentuuri heaks. Vastavalt määruse 1408/71 artiklile 14 (2) (b) või määruse 883/2004 art 13 (1) (a) kohaldub talle Eesti sotsiaalkindlustusalane seadusandlus. Tema tegevust kõigi kolme tööandja juures tuleb käsitleda nii, nagu kogu tema tegevus toimuks Eestis.
Kokkuvõte
1. Kui tööandja maksab palka töötajale, kes töötab Eesti territooriumil (olenemata, kas ta on resident või mitteresident), siis üldreeglina peab ta maksma sellelt palgalt sotsiaalmaksu ja sotsiaalkindlustusmakseid Eesti seaduste alusel. Erandiks on määruses 1408/71 (883/2004) loetletud juhtumid, mil töötajale kohalduvad teiste liikmesriikide seadusandlused, mille kohta peab töötajal olema vastava riigi pädeva asutuse tõend (reeglina vorm E101/A1).
2. Kui Eestis tegutsev tööandja lähetab piiratud ajaks teise EMP-i riiki oma töötaja, kelle alalise töö tegemise koht on Eestis, siis on töötaja lähetuse kestel jätkuvalt kindlustatud Eestis. Seega jätkatakse selle töötaja eest sotsiaalmaksu ja sotsiaalkindlustusmaksete (töötuskindlustuse, kogumispensioni) maksmist Eestis. Selleks, et mitte maksta makse liikmesriigis, kuhu töötaja on lähetatud, peab tööandja taotlema Sotsiaalkindlustusametilt vormi E101/A1. Vormi olemasolul on tööandja kohustatud kogu teises riigis töötamise perioodi vältel maksma sotsiaalmaksu Eestis.
3. Kui Eestis registreeritud tööandja maksab palka töötajale, kes töötab teises EMP-i riigis, siis peab ta üldreeglina maksma sellelt palgalt sotsiaalkindlustusmakseid töökohariigi seadusandluse alusel. Kui töötaja (juhatuse liige) töötab nii Eestis kui ka teises liikmesriigis, siis Eesti tööandja on vabastatud siin sotsiaalmaksu tasumise kohustusest välisriigis väljaantud vormi E101/A1 alusel.
