Raivo Murde
Ettevõtjaks hakanud töötud eelistavad tegeleda jaekaubanduse ja põllumajandusega.
Tänavu on töötute huvi ettevõtlust alustada kahekordistunud. Töötukassa on kuue kuuga maksnud ettevõtluse alustamise toetuseks ligi 25 miljonit krooni ehk peaaegu kogu aastaks kavandatud summa. Seetõttu suunas valitsus enne suve täiendavalt 27,8 miljonit krooni Euroopa Sotsiaalfondi raha nimetatud toetuse maksmiseks.
Toetuse saajate hulgas on eelistatumad ärivaldkonnad jaekaubandus, põllumajandus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad ning teenindussektor. Populaarsed valdkonnad on ka mootorsõidukite ja mootorrataste müük ja hooldus, ehitus, hotellindus ja restoranide pidamine, rõivatootmine, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne ning vaba aja, kultuuri- ja sporditegevus. Kokku on tänavu makstud toetust 443-le ettevõtlust alustanud töötule.
Töötukassa teenusejuhi Raido Raudnageli sõnul alustavad toetuse saanud töötud ettevõtlusega enamasti samas valdkonnas, kus nad varem töötasid. Paljud neist on töökoha kaotanud spetsialistid, kellel on oskused ja kliendibaas ning soov pakkuda sama teenust või toodet ettevõtjana. Totaalne ümberorienteerumine teise valdkonda võib taotleja jätta toetuseta – töötukassa eeldab, et ettevõtlusega alustajal on valitud valdkonnas kogemus või vastav haridus.
Sellise tee valis ka kohviku juhataja kohalt koondatud Jane Naptal, kes asutas pärast töötukassast saadud ettevõtluskoolitust ja talle eraldatud 70 000 krooni toetusraha catering-toitlustusettevõtte Foodline Group. Aasta tagasi oma äri alustanud Naptal toitlustab nüüd 11 väikeettevõtet, viies klientidele kohale omavalmistatud lõunasöögi. Praeguseks on ta abiks palganud ka koka. Äriidee valmistada ja transportida toite inimestele, kes ei saa päeval töö juurest lahkuda, tuli endistelt klientidelt, kes kurtsid, et pärast Jane endise tööandja kadumist on nad lühikese aja jooksul mitu korda catering-firmat vahetanud, kuid ükski neist ei ole suutnud sama taset pakkuda. Turul valitses nõudlus ettevõtja järele, kelle pakutava hinna ja kvaliteedi suhe oleks paigas.
Töötukassa sõel on tihe. Rahastatakse alla poole taotlustest, kuid küsijaid on kümme korda rohkem. „Meie juurde ei maksa tulla lihtsalt jutuga, et hakkaks õige ettevõtjaks. Äri alustamise eelduseks on omada plaani ja tegevuskava ning tunda vastavat valdkonda,” selgitas Raudnagel.
Kümnendik ebaõnnestub
Nendest, kes on alates eelmise aasta maist ettevõtluse alustamise toetust saanud, ei ole töötukassa spetsialistide esialgsel hinnangul oma ettevõtet alustanud või sellega toime tulnud umbes kümme protsenti.
Tagasinõue on esitatud juba kümmekonnale toetuse saajale ja umbes teist samapalju on neid, kellel ei ole raha kasutamisega kõik korras ja praegu käib asjaolude tuvastamine. „Enamik ebaõnnestumise põhjuseid on inimlikud – näiteks rikkus plaane külm talv või planeeriti oma tegevust valesti. Raha pahatahtliku kasutamist esineb väga vähe,” rääkis Raudnagel.
„On suuri õnnestumisi ja ebaõnnestumisi. Me ei eelda taotlejalt Eesti Nokia sündi. Toetuse eesmärgiks on aidata inimesel luua endale töökoht ning eriti hea, kui võetakse kedagi ka palgale,” ütles Raudnagel. Esimese poolaasta 382 toetuse saanut soovisid äriplaanide kohaselt luua 626 uut töökohta. Ametniku sõnul on see väga hea näitaja, kui ligi pooled raha saajad loovad 70 000 krooni eest kaks töökohta. Äriregistri andmetel on uutes ettevõtetes keskmiselt palgal kolm töötajat.
Ettevõtluskoolituseks napib raha
•• Juhul kui töötul pole kutse- või kõrgharidust majanduse alal või ettevõtluskogemust, peab ta selleks, et töötukassalt oma äri alustamiseks toetust saada, läbima ettevõtluskoolituse. Tänavu on töötukassa eraldanud koolituste läbiviimiseks mullusest enam kui poole võrra vähem raha – 98 miljonit krooni. Sellest summast suunatakse omakorda ettevõtluskoolitusele vaid murdosa.
•• Töötukassa teenusejuhi Raido Raudnageli sõnul kvalifitseeruvad paljud toetuse saajad varasema ettevõtluskogemuse või vastava hariduse alusel. „Ettevõtlusega alustamiseks ei piisa vaid koolitusest. Vaja on ka head ja läbimõeldud äriideed. Nii oleme oma piiratud vahendeid arvestades otsustanud sel aastal pakkuda ettevõtluskoolitust sõltuvalt vajadusest ja võimalustest kuni 1000 inimesele,” ütles ta.
•• Mullu läbis ettevõtluskoolituse 1200 töötut. Nõudlus ettevõtluskoolituse järele püsib aga endiselt kõrge. Osal töötutel tuleb seda kuude kaupa oodata või loobuda. Juba mullu oli sadu tahtjaid rohkem kui ettevõtluskoolituseks vabu kohti.
Ettevõtluse alustamise toetuse saamise tingimused
Õigus ettevõtluse alustamise toetust saada on töötukassas arvele võetud töötul:
— kes on vähemalt 18-aastane ja
— kes on läbinud ettevõtluskoolituse või
— kellel on kutse- või kõrgharidus majanduse alal või
— kellel on ettevõtluskogemus.
•• Positiivse otsuse korral kannab töötukassa toetuse töötu pangakontole kümne tööpäeva jooksul.
•• Toetuse laekumisega kaasneb töötuna arveloleku lõpetamine ja töötutoetuse maksmise lõpetamine.
•• Toetuse maksimumsumma on 70 000 krooni. Keskmiselt on makstud 64 000 krooni.
Ettevõtluse alustamise toetust saanu peab:
— alustama majandustegevust kuue kuu jooksul alates toetuse saamisest;
— kasutama toetust sihtotstarbeliselt vastavalt esitatud äriplaanile;
— tagastama toetuse täies ulatuses, kui majandustegevuse alustamata jätmine või lõpetamine ei ole seotud mõjuvate põhjustega.
Allikas: töötukassa
