Helve Toomla
jurist
•• Töötaja tundis end halvasti, tegi lõunani tööd ja läks siis arsti juurde. Arst andis talle samast päevast haiguslehe. Kas selle päeva eest maksab tööandja palka (tegemist on kuupalgalisega) või haigekassa hüvitist?
Töölepinguseaduse § 38 kohaselt peab tööandja maksma töötajale keskmist töötasu mõistliku aja eest, mil töötaja ei saa tööd teha isikust tuleneval põhjusel (v.a tahtlikult või raske hooletuse tõttu tekkinud põhjusel).
Sel päeval töötatud tundide eest peab töötaja kindlasti töötasu saama, nii on see ka kuupalgalise puhul. Pärastlõunal arsti juures käimise aja eest peab maksma keskmist palka. Haigushüvitist hakatakse maksma alles töövõimetuse neljandast päevast ja seda maksab töövõimetuse neljandast kuni kaheksanda päevani tööandja, alates üheksandast päevast haigekassa.
•• Töölepinguseaduse (TLS) § 70 ütleb, et puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel töö-päeval enne puhkuse algust. Meie asutuses makstakse koos puhkusetasuga välja ka enne seda teenitud töötasu. Kas meie asutus käitub õigesti?
Puhkuse alguseks väljateenitud töötasu ei pea koos puhkusetasuga maksma. Ka varasemad seadused ei näinud sellist „lõpparve” tegemist ette. See on firma tava, mille muutmiseks võiks eelkõige raamatupidaja poole pöörduda. Tuleks vaadata, mis kuupäev on töölepingus näidatud palgapäevana, ja paluda, et tööandja maksaks ka enne puhkust teenitud töötasu just sel päeval ja mitte varem. Kuna küsimuses räägitakse asutusest, võib arvata, et küsija töötab avalikus teenistuses, aga sealgi ei ole teistsuguseid seadusenõudeid.
•• Töötasin kevadel Soomes ühe päeva koristajana. Olin tööl kella 8.00 –00.30, siis öeldi, et kahjuks minu töö ei sobi. Lepingut ma enne tööle asumist ei saanud, tasu selle päeva eest ei makstud. Kolm kuud hiljem sain lepingu ja paberi, kus oli kirjas, et enne mulle palka ei maksta, kui saan vero- ja henkilötunnuse (maksu- ja isikukoodi – toim). Kuhu peaksin pöörduma, et oma väljateenitud tasu kätte saada? Tegemist on Soome firmaga, ülemus on eestlane.
Tagantjärele tarkusena võib öelda, et ilma kirjaliku töölepinguta tööle asumine on riskantne igas riigis. Eesti kodanikud on ühtlasi ka Euroopa Liidu kodanikud ja tööluba Soomes töötamiseks neil vaja ei ole. Kui aga soovitakse kauemaks Soome tööle jääda, tuleb registreerida seal elamine. Soomes asuvale Soome firmale kehtib ka Soome seadus. Oma palga kätte saamiseks tuleks pöörduda Soome töövaidlusorganisse. Abi ja konsultatsiooni on võimalik saada ka sealselt ametiühingult ja töö- ja ettevõtlusbüroolt. Kontaktandmed ja üksikasjaliku ülevaate Soomes töötamise tingimustest saab aadressilt www.mol.fi, samuti Eesti sotsiaalministeeriumi kodulehelt www.sm.ee.
•• Olen lasteaiaõpetaja, hiljuti suunati mind täienduskoolitusele, mis on erialaselt vajalik. Koolitus toimub moodulitena. Esimene oli puhkuse ajal, mida ei katkestatud, teised moodulid on nädalavahetustel. Hüvitatakse üksnes transpordikulu. Kas mul on õigus nõuda ka vaba aja hüvitamist?
Küsija nõudeõigus oleneb sellest, kuidas täpselt koolitusele suunamine toimus – kas see oli tööandja ühepoolne range nõue või küsiti pigem töötaja soovi ja tal oli võimalik sellest puhkuse ajal ka keelduda. Olenemata sellest, kas puhkuse katkestamine vormistati või mitte, on töötajal siis õigus puhkusele nende päevade arvu võrra, mis tal koolituseks kulusid.
Sama lugu on puhkepäevadega: kui tööandja tegi puhkepäeval koolitusel käimise kohustuseks, siis võrdsustas ta selle tööga ja nii ületas selle kuu tööaeg tõenäoliselt ettenähtud tööaja, tekkis ületunnitöö, mis hüvitatakse raha või vaba ajaga.
