Kärjäärinõustaja Tiina Saar ütles palga juurde või tagasi küsimise teemat kommenteerides, et töötaja peaks oskama ennast tööandja kingadesse asetada, püüdma aru saada, millist väärtust ta loob ja kuis see raha ettevõttesse tagasi tuleb ning oma kuludest pole seejuures mõtet rääkida.
«See ei ole argument, et teised teenivad naaberettevõttes rohkem. Teiseks ei tohiks palgatõusu soovi kunagi põhjendada oma isiklike, eraeluliste kuludega, sest tööandja maksab ikkagi töö eest, mitte ei pea töötajat ülal,» selgitas Saar.
Ta lisas, et tegelikult võib nn sotsiaalse ettevõtluse vallast leida ka selliseid näiteid, kus tööandjad investeerivad töötajatesse pikka aega ja siis need inimesed alles hiljem hakkavad ettevõttele kasu tooma.
«Igal juhul tasuks minna avatud küsimusega, et kuidas oleks võimalik selles ettevõttes rohkem teenida. Lõppeks võib ju teha ka projektipõhiseid töid mõne teise ettevõtte heaks või tegeleda kõrvalt oma elustiiliettevõtlusega,» märkis karjäärinõustaja.
Tööandjale võib pakkuda ennast ka võtma lisavastutust juhul, kui see on võimalik ja mõistlik, või rääkida läbi lisasoodustuste osas. Siin tuleb mängu kogupalga mõiste.
Inimesed keskenduvad sageli vaid palganumbrile, jättes tähelepanuta kogu motivatsioonipaketi. Nii on juhtunud, et töökohta on vahetatud ka 500-kroonise palgatõusu pärast ja jäetud tähelepanuta eelmise tööandja pakutud 3000-kroonine lisasoodustuste pakett telefonist spordiklubikaartide ja tervisekontrollini välja.
«Üha rohkem mängib palgateemas rolli ka inimene ise, tema areng, võimed ja potentsiaalid. Ehkki paljudes ettevõtetes on palgatasemed paigas, on siiski alati mänguruumi isikuväärilise palgapakkumise tegemiseks, kui see väärib küünlaid ja palga küsijas nähakse oma alal väga head tegijat,» sõnas Saar.
Üheks võimaluseks vähemalt edumeelsete ettevõtete juures saada head palka on tema sõnul pühendumine ja lojaalsus oma karjäärile ehk siis otsus saada oma ala parimaks. «Viimased ajad on süvendanud eklektilist karjääri, nii et kolm aastat ühel alal, siis edasi teisele alale ning aastake eneseotsinguid. Lõpuks on inimesel raske öelda, kes ta erialaselt on ja mis on tema hind.»
Sirje Niitra
