Ajal mil kümned tuhanded töötud ei saa töötukassalt mingit rahalist abi, on töötukassa juhatus võtnud eesmärgiks vähemalt seitsme miljardi krooni suuruse reservi kogumise.
Aleksei Gorbunov kuulub selle õnneliku töötute vähemuse hulka, kes töötukassalt toetusraha saab. Ligi poole aasta eest töö kaotanud insener-santehniku haridusega mehele makstakse kuus 3500 krooni töötuskindlustushüvitist.
«Tulen toime, kuna naisel ja pojal on töö olemas,» rääkis Gorbunov eile töötukassa Tallinna kontoris. Kolme kuu pärast läheb aga keerulisemaks, sest siis ta hüvitist enam ei saa.
Eestis on töötute suhteline vaesusrisk üks Euroopa Liidu kõrgemaid. Seetõttu on eksperdid soovitanud, et töötutoetusi tuleks suurendada. Riik seda kuulda ei võta, ehkki töötukassal on reservina miljardeid kroone vaba raha.
«Ka äsjane Nobel ju kinnitas seda talumehe tarkust, et rahaline toetamine mõjub tööpuudust suurendavalt,» kommenteeris Eesti väikseid töötutoetusi rahandusminister Jürgen Ligi eile riigikogulaste küsimustele vastates.
Reservid kasvavad hoogsalt
Töötukassa reservid ulatusid teise kvartali lõpus 2,1 miljardi kroonini. Lähitulevikus on oodata nende jõudsat kasvu, kuna esimese lugemise läbinud töötukassa järgmise aasta eelarve on ligi 1,7 miljardi kroonise ülejäägiga.
«Töötukassa juhatuse ettepanku kohaselt võiks uute kriiside üleelamiseks töötukassa reservide maht olla vähemalt seitse-kaheksa miljardit krooni,» rääkis sotsiaalminister Hanno Pevkur. Temagi peab reservide kasvatamist õigustatuks.
«Teame juba ette, et 2013. aastal taastuvad teatud seadusepügalad, mis panevad väga suure täiendava koormuse töötukassale,» põhjendas sotsiaalminister. «Näiteks taastub poolte kokkuleppel töölepingu suhte lõpetamisel hüvitise maksmise kohustus, samamoodi vabatahtlikult ära minnes hüvitise maksmise kohustus.»
Pevkur peab siiski võimalikuks 2012. aastast töötukassasse raha kogumist aeglustada, alandades töötuskindlustusmaksu määra. Eile tegi töötukassa valitsusele ettepaneku jätta tuleval aastal töötuskindlustusmakse tänavusele tasemele ehk töötajale 2,8 ja tööandjale 1,4 protsenti.
Ametiühingute keskliit tegi samas ettepaneku alandada töötajate töötuskindlustusmakse määra 1,8 protsendile. «Töötajate kindlustusmakse määra langetamine ühe protsendi võrraoleks jätnud töötajatele aastas kätte 685 miljonit krooni – seda raha ei koguta sukasäärde, vaid see suunatakse tarbimisse,» märkis keskliidu juhatuse esimees Harri Taliga.
«Töötukassa reservidesse oleks sellisel juhul kogunenud aastas 1,7 miljardi krooni asemel miljard – see on aastaseks kasvuks täiesti piisav summa,» leidis ta. «Valitsus soovib töötukassa reservide ülikiiret kasvu ainult ühel põhjusel – eesmärgiga hoida tasakaalus avaliku sektori eelarvet.»
Toetust saavad vähesed
Sotsiaalminister põhjendas oma vastuseisu töötuskindlustusmakse alandamisele järgmisest aastast sellega, et töötus võib veel tõusta. «Mõni aasta tagasi mindi suure hurraaga töötuskindlustusmaksu vähendama, vähendati 0,9 protsendile ja tulemus oli see, et kui meil oli kriis käes, siis polnud raha, et väljamakseid teha ja pidi minema riigikokku makset tõstma,» rääkis Pevkur.
Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt on tuleval aastal töötuid keskmiselt
103 800. Neist registreerituid on töötukassa hinnangul 62 500. Töötuskindlustushüvitist saab järgmisel aastal aga keskmiselt vaid ligi 14 000 inimest. Tuhandekroonise töötutoetuse saajaid on umbes sama palju.
Aleksei Gorbunov, keda järgmisel aastal ähvardab toetust mittesaavate töötute kategooriasse langemine, ei kavatse käed rüpes istuda. Eestis paraku häid võimalusi ei paista.
«Pakkumised on sellised, kus nõutakse 10–12 tundi päevas töötamist ning palk on väike,» kurtis mees. Seetõttu on ta asunud otsima tööd ka välismaal. Kui sealt pakkumine tuleb, võtab Gorbunov selle vastu, naine ja poeg peavad aga jääma Eestisse teda igatsema.
Kommentaarid
Tarmo Kriis,
tööandjate keskliidu juhataja
Toetasime töötukassa eelarve tegemist ülejäägiga. Töötukassa eelarvet koostades peab silmas pidama, et muutused majanduses on alati ootamatud. Kui tööpuudus peaks jälle kasvama, nagu see juhtus paar aastat tagasi, on töötukassal olemas elementaarne tagavara, et olukorraga toime tulla.
Raha ei koguta arvele, vaid tulevaste kohustuste katteks ja selleks, et oleks võimalik toime tulla ka keerulistel aegadel. See on väga mõistlik poliitika. Eelarvega ei peaks mängima ja see peaks olema igal aastal ülejäägis. Me ei poolda ka maksude langetamist pelgalt sellepärast, et eelarve on ülejäägis. Esialgu peaks maksud jätma selliseks, nagu nad on, ja kui on saavutatud stabiilsus ja olemas kindel reserv, võib makse alandada.
------------------
Tõnis Rüütel,
tööandjate keskliidu volikogu liige
Töötukassa eelarvest moodustab ülejääk tõepoolest üle 40 protsendi, kuid see ei ole arv, mille pärast minna põhimõtteid kangutama. Ametiühingud tahtsid hakata raha laiali jagama, aga see ei ole õige mõte. Eelmisel aastal jagati töötukassa makseteks välja kolm miljardit.
Kindel oleks, kui töötukassa reserv oleks kokku kuus miljardit krooni. Töötus ei ole kuhugi kadunud ja me ei tea ette, milliseid meetmeid lähitulevikus rakendada tuleb. Ülejääk eelarves saadab inimestele positiivse sõnumi, et riik mõtleb ka praegu tulevikule. Tööandjad ei ole kindlasti seda meelt, et töötuskindlustusmakseid peaks suurendama, aga neid ei tuleks lähitulevikus ka vähendada.
------------------
Gunnar Kraft,
tööandjate keskliidu volikogu liige
Töötukassa reservid tuleks kasutusele võtta. Eelarvest üle jääva raha võiks suunata töötute koolitusteks, see peaks aitama inimestel ka hõlpsamalt uut ametikohta leida.
Laura Raus
