Sulev Oll
Töövõimetuspensionäride hulk Eestis kasvab kiiresti, kusjuures osa neist käib tööl ja saab lisaks pensionile ka palka.
Lood inimestest, kes ametlikult on peaaegu või täiesti töövõimetud, aga siiski tööd teevad, tunduvad anekdootidena, aga on tõesed.
Aruandes Riigikogule tõdeb Riigikontroll, et “tulu teenis 41% töövõimetuspensionäridest, kusjuures osa neist on sellised, kelle töövõimetus on 100% ja kes seega ei tohiks olla võimelised tulu teenima.”.
Lähtudes väitest, et üht tululiiki – palgatulu – teenib 35% töövõimetuspensionäridest, puudutab see Eestis ikkagi rohkem kui 27 000 inimest.
Pensioni saamise õigus tekib alates 40% töövõime kaotuse tuvastamisest, protsenti hinnatakse kuue kuu kuni viie aasta järel. Ekspertiisi teeb sotsiaalkindlustusamet.
Sada pluss sada
Seda, et teema on väga üleval, näitavad ka arvukad küsimused ja vastused Internetis.
“Kui mulle on määratud 40% töövõimetust ja saan riigilt ka igakuist pensioni selle eest, kas siis võin töötada täiskohaga tööl ja saada täispalka?” küsib üks huviline Delfi Naisteka foorumis.
Vastus kinnitab, et nii see tõesti on: “Riik selles osas mingeid kitsendusi ei tee – tean, sest eelmisel aastal just uurisin põhjalikult, kui isa oma 80%ga otsustas tööle minna.”
Vestluse jätk samas foorumis näitab, et Riigikontrolli väide sajaprotsendiliselt töövõimetutest, kes siiski töötavad, vastab vägagi tõele.
“Muuseas, mul ka üks sõbranna 100% töövõimetu, kuid ometi töötab täiskohaga ja käib selle kõrvalt veel ülikooliski,” kirjutab üks arutelus osaleja.
Selgitusena, miks osa inimesi eelistab ühekorraga nii tööl käimist kui töövõimetust, võib võtta ka järgmist kommentaari:
“No kurat – saan nüüd jah paljonäriks kohe – olen 100% ja käin täiskohaga tööl. Saan siis teie arust 200% sissetulekut või?
Aga millise vaevaga ma ennast tööle vean, kuidas ma igal hommikul endale jala alla panen (protees), milliseid valusid ma kannatan, kui suur on minu igakuine ravimite arve?
Seda ei taha nagu keegi kommenteerida, sest seda kõrvaltvaatajana ei teata ja polegi ju vaja, sest teie elud korras ja kadedus lööb välja, et keegi saab kahest kohast kohe.
Ja ei tule selle riigipoolse pinsiga välja, kuna on ka kaks last koolitada ja tahaks ka vahest midagi endale lubada.”
Puudega inimeste töötamisse suhtub soosivalt ka sotsiaalministeerium.
Võimalik on saada isegi toetust, mis korvaks töötamisega seotud lisakulud.
Üks põhjus, miks saja-protsendi-arutelud üldse tekkida saavad, on see, et töövõimetuse taotlemisel hinnatakse töövõime kaotust mitte skaalal “on võimeline töötama – ei ole võimeline töötama”, vaid muudel alustel.
Riigikontroll nuriseb
“100% töövõimetusega inimene võib olla täiesti suuteline töötama talle sobival töökohal, mis vastab tema tervislikule seisundile,” tõdeb ka sotsiaalministeeriumi peaspetsialist Helmi Tampere väljaandes “Erivajadustega inimene – hinnatud töötaja”.
Töövõime kaotuse protsendi määramisel lähtutakse nii isiku kõige kauem kestnud kui ka viimasest ametikohast, terviseseisundist ning osaliselt ka haridusest ja võimest õppida.
Ei arvestata aga sissetulekut, võimalust tervist taastada, võimet teha muud tööd või omandada uut ametit.
Just nende põhimõtete suhtes ongi Riigikontroll väga kriitiline, väites, et inimestel puudub motivatsioon püsivat töövõimetust mitte taotleda.
“Seetõttu määrataksegi peaaegu kõigile, kellele korra juba on määratud töövõimetus, see hiljem kordusekspertiisi käigus uuesti,” väidetakse aruandes Riigikogule.
Olgu põhjus milline tahes, tõsi on see, et töövõimetuspensioni saajate arv on tõesti hüppeliselt tõusnud.
Kui kümme aastat tagasi oli neid Eestis 44 000, siis nüüd juba 78 000. Osaliselt võib selle taga aimata majanduslanguse mõju: osa inimesi, keda kannustas töötuks jäämise hirm, vormistas mingigi sissetuleku saamiseks varasema töövõime kaotuse nüüd ametlikult. Oma osa on siin ka tööõnnetustel.
Kulutused, mis riik pensionide maksmiseks teeb, on kasvanud veelgi kiiremini: 663 miljonit krooni aastal 2000 ning 2,5 miljardit krooni mullu.
Nii inimeste kui raha hulga kasv muudab Riigikontrolli vägagi kriitiliseks. “Töövõimetuspensioni saajate arv kasvab, aga riik pole teinud midagi töövõime kaotuse tuvastamise süsteemi korraldamiseks,” väidetakse aruandes.
Töötama peaks rohkem
Veel heidetakse ette, et Eestis puuduvad abinõud töövõime kaotanud inimeste kiireks tagasitoomiseks tööturule.
Seega pole mure mitte see, et töövõimetud töötavad ja palka saavad, vaid see, et 60% osaliselt või täielikult töövõimetutest inimestest ei teeninud mullu tulu ja olid riigi ülalpidamisel.
Tõsi, sotsiaalministeerium on kavandamas siin muudatusi. Eelkõige puudutaks see töövõimetuse hindamist. Tulevikus hakataks hindama inimese säilinud töövõimet, seega seda, mida inimene on suuteline tegema. Praegu on see muudatus siiski veel idee tasandil.
Mullu lisandunud töövõimekaotused
- Esmakordse püsiva töövõimetuse määramise ekspertiise kokku 14 364.
- Esmakordse püsiva töövõimetuse määramisi 12 973.
- Sajaprotsendilisi püsiva töövõime kaotusi 1418.
- 40–90% püsiva töövõime kaotusi 10 892.
Allikas: sotsiaalkindlustusamet
