Helve Toomla, jurist
•• Kolleeg koondati, aga personalijuht ei leia üles tema tööraamatut. Kas nüüd siis juba endisel tööandjal on kohustus kadunud tööraamat taastada? Tööstaaži peaks tal olema umbes kümme aastat, viimase tööandja juures oli palgal neli aastat.
Uue tööraamatu andmise kohustust enam ei ole. Need tööraamatud, mis veel praegu on tööandja hoida, tuleb töölepinguseaduse (TLS) § 133 kohaselt töölepingu lõppemisel töötajale kätte anda ja edaspidi enam tööraamatuid ei peeta. See tähendab siis, et uues kohas tööd alustades ei pea tööraamatut enam ära andma.
Tööstaaži saab tõendada ka töölepingu vm dokumendi alusel. Kui küsija muretseb pensioniõigusliku tööstaaži pärast, siis selleks põhjust ei ole, kuna juba üle kümne aasta (1. jaanuarist 1999) arvutatakse pensione pensionikindlustusstaaži alusel sotsiaalmaksu laekumise järgi. Enne 1. jaanuari 1999 teenitud tööstaaži tõendamisel on tööraamat jätkuvalt oluline dokument.
•• Minu palk on töölepingu järgi 12 500 krooni kuus. Firma majanduslik seis oli eelmise aasta lõpus väga halb ja leppisime tööandjaga kokku, et ta maksab selle asemel 10 000 krooni kuus. Sel aastal on olukord aga veelgi nutusem: viimane palk tuli neli kuud tagasi, välja arvatud juhuslik 5000 krooni kaks nädalat tagasi. Nüüd aga üritas tööandja teha töölepingu tagantjärele selliselt, et palk nagu olekski kogu aeg olnud 10 000 krooni neto. Keeldusin lepingule alla kirjutamast, sest mina küll nii asjast aru ei saanud. Tööandja aga väidab, et meil oli suuline kokkulepe. Mida peaks tegema, kas ehk lõpetada leping TLS-i § 82 põhjal? Kui ruttu saaks raha kätte töövaidluskomisjoni kaudu?
Tagantjärele tarkusena tuleb öelda, et töötasu vähendamise kokkulepe tulnuks töölepingusse kirja panna kas või tähtajalisena. Kui küsija on pikema aja jooksul leppinud 10 000-kroonise palgaga, võidakse seda tõlgendada ka suulise kokkuleppena töölepingu tingimuse muutmiseks.
Küsimusest selgub, et ka väiksemat palka pole kuude kaupa saadud, ja see annab küsijale õiguse tööleping erakorraliselt üles öelda töölepinguseaduse (TLS) § 91 lg 2 alusel. Ülesütlemisavalduses tuleb näidata põh-jus, miks töötaja seda võimalust kasutab: tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega. Soovitan lisada konkreetsed kuud, mille eest on palk saamata. Kehtiv TLS-i § 82 enam töölepingu lõppemise aluseks ei ole, see sätestab hoopis töölepingust taganemise keelu. Vahemärkusena olgu lisatud, et töölepingus tuleb näidata brutopalka.
Töövaidluskomisjoni tuleks võimalikult kiiresti pöörduda, kuid kui kiiresti selle otsuse alusel raha kätte saab, ei oska vist keegi öelda. Töövaidluse läbivaatamine komisjonis ja otsuse jõustumine võtab heal juhul paar kuud, halvemal juhul pool aastat, kohtus jätkamisel võib protsess kesta veelgi kauem.
•• Kuu aega tagasi läksin valvetööle, nädala eest sain allkirjastamiseks töölepingu, mille lähemal uurimisel avastasin punkti Palk alt sellise klausli: töötajale makstav töötasu on x krooni tunnis, mis sisaldab lisatasu õhtu- ja öötundidel töötatud aja eest. Kõik, kellega olen sel teemal rääkinud, väidavad, et see ei ole õige. Et tegelikult peaks öösel tehtav töö olema eraldi (kõrgemalt) tasustatud, mis peab ka töölepingus olema ära näidatud. Mida tööseadus selle kohta ütleb?
Töölepinguseaduse § 45 lg 1 ütleb, et öötöö (kl 22–6) eest makstakse 1,25-kordset töötasu, kui ei ole lepitud kokku, et töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest. Seega on antud kaks võimalust – kas nn lisatasu maksmine kõikide öösel töötatud tundide eest igakordse arvestuse alusel või öötöö tõttu suurendatud töötasu. Viimase variandi puhul peaks töölepingus olema näidatud öötöö eest makstav töötasu osa. Selguse saamiseks soovitan paluda töö-andjalt sellekohast täpsustust.
•• Lähen detsembris lapsehoolduspuhkuselt tagasi tööle. Kas mul kehtib sama tööleping, mille sõlmisin enne lapsega koju jäämist või on vaja sõlmida uus? Küsin ka, et kas mul on õigus keelduda valvetest, kui mul on alla kolmeaastane laps.
Küsija peab oma valveaja puhul ilmselt silmas tööaega, ta on siis tööl ja täidab tööandja korraldusi. Valveaeg õiguslikus mõttes ei kuulu tööaja hulka, töölepinguseaduse (TLS) § 48 kohaselt on see aeg, mil töötaja on tööandjale kättesaadav tööülesannete täitmiseks väljaspool tööaega. Valveaja rakendamiseks peab olema sellekohane kokkulepe tööandja ja töötaja vahel, selle eest tuleb töötajale maksta tasu, mis ei või olla väiksem kui kümnendik kokkulepitud töötasust. Kui töötaja kutsutakse valveajal tööle, algab tööaeg. Valveaeg ei ole ka mitte puhkeaeg, töötajale peab igal juhul lisaks töö- ja valveajale jääma igapäevane ja iganädalane puhkeaeg.
Igapäevast puhkeaega peab 24-tunnise ajavahemiku jooksul olema üldjuhul vähemalt 11 tundi järjest, kuid seda piirangut ei kohaldata tervishoiu- ja hoolekandetöötajatele. Siiski ei tohi ka viimati nimetatuile kehtestada sellist tööaega, mis kahjustaks töötaja tervist ja ohutust. Iganädalast puhkeaega peab olema vähemalt 48, summeeritud tööaja arvestuse korral vähemalt 36 tundi järjest. Alla kolme-aastase lapse kasvatamine töö- ja puhkeaja kasutamisel eeliseid ei anna. Rasedatele ja rinnaga toitvatele emadele peab tööandja töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel looma sobivad töötingimused.
Tööandja ei saa ühepoolselt töölepingut muuta ega seda lapsehoolduspuhkuse ajal üles öelda, seega kehtib pärast lapsepuhkuse lõppu senine tööleping muutmatul kujul edasi. Uue lepingu sõlmimiseks ei ole põhjust.
•• Millised õigusaktid reguleerivad isiku töötamist töövõtulepingu alusel ja kas uus töölepinguseadus on selles osas midagi muutnud?
Selles osas muudatusi ei ole. Töövõtuleping on endiselt üks teenuse osutamise lepingutest, mida reguleerib võlaõigusseaduse 36. peatükk. Töölepinguseadus töövõtulepingu suhtes ei kehti. Töölepingu oluline tunnus on töötegemine tööandja juhtimise ja kontrolli all. Töövõtu korral selline alluvuse ja kontrolli suhe puudub, töövõtja peab midagi valmistama või saavutama tulemuse ilma, et tellija sellesse protsessi sekkuks.)
Saada oma tööalane küsimus:
