Uuel aastal hakkame maksma uues rahas. Kui sellest, et ausad kaupmehed euro tõttu hindu ei tõsta, oleme kuulnud üpris palju ja riik on rõhutanud ka seda, et riigi poolt makstavad toetused konverteeritakse keskkursiga või ümardatakse toetusesaajale positiivses suunas, siis kuidas on palgaga?
Jaanuaris-veebruaris makstavat palka ei õnnestu keskkursiga kroonidest eurodesse arvestades harjumuspäraseks palgasummaks ümber rehkendada. Ebatäpsuse põhjuseks pole aga vigane eurokalkulaator, riukalik tööandja ega raamatupidaja äpardus, vaid uuel aastal kehtima hakkavad muudatused.
Pensionimaksed mõjutavad palgasummat
Esiteks ei ole paljudel meist ilmselt meeles, et 2009. aasta 1. juunist kehtima hakanud paus kogumispensioni teise samba sissemaksetes lõpeb uue aast algul ära ning alates jaanuarist hakatakse pensioni teise samba makset taas automaatselt palgast kinni pidama. Pensionisambasse makstavad summad on 2011. aastal varasematest poole väiksemad – inimestel tuleb tasuda 1% palgast, millele riik lisab 2%. Harjumuspärane skeem, kus ise maksame 2% palgast ja riik paneb juurde 4%, taastub 2012. aastast.
Inimestele, kes esitasid 2009. aasta sügisel sissemaksete jätkamise avalduse, kehtib aga juba praegu tuttav 2%, millele riik lisab 2%. Erireegel puudutab aastatel 1942-1954 sündinud inimesi, kes esitasid 2009. aasta sügisel maksete jätkamise avalduse – nende sissemaksed jätkuvad 2011. aastal tavapärases 2%-lises määras, millele riik lisab taas 4%.
Pensionimakse määra saab igaüks ise kontrollida, sisestades pensionikeskuse veebilehel www.pensionikeskus.ee päringute alajaotuses oma isikukoodi.
Mis saab palganumbrist?
Samuti mõjutab täpset palgasummat eurodes see, kas ja kuidas plaanib tööandja palgasummat ümardada. Nii on 10 000 kroonine palganumber seaduse kohaselt eurodes 639,12 eurot.
Arvestuse lihtsustamiseks võib tööandja teha ettepaneku palgasumma ümardamiseks täissummani ülespoole. Palganumbrit ümardada allapoole, inimesele kahjulikus suunas, ei luba seadus. Töötajatel tekib kindlasti ka küsimus, kuidas ümardatakse eurodes teisi tööandja poolt pakutavad soodustusi ja hüvitisi. Tööandjal oleks mõistlik ümberarvutuste loogikat töötajatele põhjalikult tutvustada, et vältida küsimustetulva.
Tulumaksuvaba miinimum hakkab uuel aastal olema harjumuspärase 2250 krooni asemel 144 eurot kuus ehk umbes 3 krooni enam kui praegu ja 1728 eurot aastas ehk umbes 37 krooni rohkem kui täna. Ka see mõjutab täpset kättesaadavat rahasummat.
Toetused positiivses suunas
Riigi poolt makstavad toetused, pensionid ja hüvitised ümardatakse nende saaja jaoks positiivses suunas, võttes arvesse kaks kohta peale koma. Näiteks pensionisumma 4279 krooni oleks 273,47794 eurot, see ümardatakse aga 273,48 euroni.
Seega ükski pension, toetus ega hüvitis euro kasutuselevõtul ei vähene. Samuti ei muutu pensionide-toetuste-hüvitiste saamise tingimused ja kord. Kui Teie või Teie pereliige saab praegu mõnda toetust või hüvitist, siis nende saamine jätkub uuel aastal täpselt samamoodi, muutub üksnes valuuta.
Ehkki rahavääringu muutumisel võib esimestel kuudel olla veidi segadust sellega, kui palju palka me siis täpselt saame ja miks just sellises mahus ning kuidas on arvutatud muud tööandjalt saadava soodustused-hüvitised, jätkub seda usutavasti vaid esimesteks kuudeks ning kohaneme uue olukorraga kiiresti.
Soovitan omalt poolt küsida oma tööandjalt selgitusi, kui palgasumma suurus ebaselgeks jääb.
Piret Suitsu
