Helve Toomla, jurist
•• Soovin puhkust võtta esmaspäevast reedeni. Tööandja aga käskis vormistada seitsmepäevase puhkuse, st esmaspäevast pühapäevani. Kas tööandjal on õigus seda nõuda? Töölepinguseaduse § 68 lg 5 ju ütleb, et puhkust võimaldatakse vajadusel ühe kuni nelja päeva kaupa tingimusel, et üks puhkuseosa oleks pikk vähemalt 14 kalendripäeva. See viimane tingimus on mul ka täidetud – puhkasin suvel kaks nädalat.
Töölepinguseaduse (TLS) § 68 lg 5 järgi on tööandjal tõesti õigus keelduda põhipuhkuse jagamisest lühemaks kui seitsmepäevaseks osaks. Nagu öeldud, on see tööandja õigus, mitte kohustus – ta võib anda ka lühemat puhkust, kuid töötaja seda nõuda ei saa. Viidatud seaduse sättes ei ole kirjas, et puhkust võimaldatakse vajadusel üks kuni neli päeva.
Vahel on seda seitsmepäevast puhkuseosa tõlgendatud n-ö kohustusliku tsüklina. Nagu peaks puhkus kestma ainult kas seitse, 14, 21 või 28 kalendripäeva ja puhata ei saa näiteks kümme, 16 või 23 päeva. Selline arusaam ei ole õige, seadus annab tööandjale võimaluse keelduda ainult lühema kui seitsmepäevase puhkuse andmisest. Samas peab meeles pidama, et osakaupa saab puhkust ikka poolte kokkuleppel.
•• Töötaja töötas tähtajalise lepingu alusel 26. juulist kuni 14. septembrini. Kas tal on õigus nõuda puhkusekompensatsiooni? Ta ju töötas vaid 35 tööpäeva ehk alla kahe kuu ja meie talle töölepingu lõppedes ei maksnud. Kui aga peame seda tegema, siis kas piisab, et kanname saamata raha talle lihtsalt pangakontole, või toob hilinemine tööandjale kaasa siiski ka lisakohustusi?
Kindlasti tuli sellele töötajale maksta ka kasutamata puhkuse hüvitist. Valitsuse 11. juuni 2009. aasta määrusega nr 91 kehtestatud „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord” § 4 lg 5 kohaselt võetakse kasutamata põhipuhkuse kindlaks tegemisel iga töötatud kuu kohta 1/12 aasta puhkuse kestusest. Töötatud kuude arvutamisel jäetakse vähem kui 15 päeva võrra täiskuude arvu ületavad päevad välja, 15 ja enam päeva ümardatakse terveks kuuks. Kuna töötaja töötas nii juulis kui ka septembris vähem kui 15 päeva, tuleb talle maksta ühe kuuga teenitud 2,33 kalendripäeva puhkusehüvitist, kui puhkuse kestuseks oli 28 päeva. Eraldi sanktsiooni hüvitise maksmisega viivitamise eest töölepinguseadus ette ei näe, kuid töötaja võib võlaõigusseaduse alusel nõuda viivist.
Saada oma tööalane küsimus:
