Kadri Ratt
Lisaks erasektori töösuhteid reguleerivale juhisele kavatseb andmekaitse inspektsioon (AKI) välja töötada suunised ka avaliku teenistuse tarvis.
«Täna ilmunud juhis hõlmab eelkõige töösuhteid, mis toimivad töölepingu alusel, st erasektori töösuhteid,» ütles AKI nõunik Stiina Liivrand Postimees.ee´le.
Kuigi isikuandmete kaitse põhimõtted on ühtsed, on AKI-l tema sõnul plaanis avaliku teenistuse jaoks välja töötada siiski eraldi juhis. Selle valmimine jääb Liivranna sõnul ilmselt aega, mil jõustub uus avaliku teenistuse seadus, sest nii püsivad juhised kauem ajakohased.
Tema sõnul küsivad inimesed inspektsioonilt töösuhete kohta pidevalt nõu ja selgitusi: näiteks, kuidas peaks käituma, kui selgub, et tööandja on varjatult jälginud töötajat; või kas erakirjade vahetamine tööandja meiliaadressilt on lubatud.
Samuti pöördutakse inspektsiooni sageli küsimustega, milliseid andmeid võib tööandja ettevõtte kodulehele töötaja kohta riputada ning kas töötajate omavaheline kirjavahetus peaks olema juhtkonna eest salajane.
Tänapäevased kaugtöövõimalused on Liivranna sõnul tõstnud huviorbiiti ka positsioneerimise küsimused - näiteks, kas väljaspool tööaega on tööandjal jätkuvalt õigus teada, kus töötaja viibib.
Samuti on tema väitel suuremat huvi tuntud selle kohta, kui kaua on tööandjal õigus hoida aktiivsena töötaja meiliaadressi pärast seda, kui töötaja on lahkunud. AKI oma juhises soovitab, et lahkunud töötaja meiliaadressi ei ole põhjust töösuhtest kauem avatuna hoida, kuid hea tava oleks lisada automaatteade, kus on sees tööalaselt vajalik info.
Töösuhete eritahulisusest tulenevalt on Liivranna sõnul küsimusi ja muresid väga erinevaid ja palju, kuid reaalselt menetluseni jõudvaid kaebusi on oluliselt vähem, sest inimeste soov on pigem lihtsalt osata end kaitsta ja teada oma õigusi. «Tööandja vastu kaebuse esitamine on arusaadavalt viimane valik,» märkis ta.
