Tarbija24 avaldab igal nädalal ühe tööinspektsiooni juristidele esitatud küsimuse ning ka inspektsiooni selgituse antud teemal. Seekordne probleem puudutab hooletuse tõttu tekkinud kahju ja seda, kas tööandja võib seetõttu inimese palgast teatud summa maha võtta.
Küsimus
Kas tööandja võib töötaja hooletuse tõttu tekkinud vea töötasust kinni pidada? Töötaja sisestas valesti ostudokumendi programmi, kuid sellega rahalist kahju tööandjale ei tekkinud. Tööandja parandas ise vea programmis ära, kulutades selleks enda tööaega. Kuidas ja mis alustel võib tööandja töötaja töötasust vea parandamise kinni pidada? Kas töötaja võib teha avalduse, kus annab oma nõusoleku teha tööandjal tasaarveldus ehk palgast summa kinni pidada. Millise summa võib tööandja kinni pidada?
Vastab tööinspektsiooni jurist Sirje Aava
Selgitan, et tulenevalt seadusest ei ole töötasust kinnipidamise teostamine ilma töötaja nõusolekuta lubatud, seda näiteks kahju hüvitamise nõude korral või töötajale ilma õigusliku aluseta ülekantud summade tagasinõudmisel.
Töötajapoolne nõusolek peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Siinjuures on oluline rõhutada, et töötaja nõusolek tasaarvelduseks tuleb saada igaks juhtumiks eraldi ning kehtiv on vaid nõusolek, mis on antud pärast tasaarvestamise õiguse tekkimist.
Nõusoleku mittesaamisel on tööandjal võimalus esitada töötaja vastu nõue töövaidlusorgani kaudu.
Sellise regulatsiooniga välistatakse võimalus leppida tasaarvestamises kokku juba töölepingu sõlmimisel. Põhjuseks on tagada töötaja kaitse kokkulepete eest, mille suhtes tal puudub mõistlik võimalus asjaolusid ette näha. Samuti toetab vastav regulatsioon töötaja töötasu puutumatuse põhimõtet.
Tööandjal on lubatud ilma töötaja nõusolekuta töötasust kinni pidada vaid tasu väljatöötamata puhkusepäevade eest ning seda vaid töölepingu lõppemisel ning töötajale tehtud ettemakse, mille puhul on töötajal tagasimaksmise kohustus. Ilma töötaja nõusolekuta on tööandjal lubatud töötasust kinnipidamisi teostada ka muudel seadustes ettenähtud juhtudel, näiteks elatisnõude korral.
Tööandja otsustab iseseisvalt mille osas tal töötaja vastu nõue tekib, samuti nõude suurus üle. Tööinspektor-juristil puudub pädevus tööandja otsuseid hinnata.
Toimetas: Tarbija24
