Agne Narusk
Ülemused isiklikke kõnesid töötelefonil just ei keela, kuid ei soosi samuti.
Andmekaitse inspektsiooni hinnangul ei peaks tööandjat huvitama töötaja eratelefonikõned ja neid puudutavad andmed, nagu pikkus, sihtkoht jms. Töö- ja erakõnedel tuleb vahet teha nii, et riivamata jääks töötaja eraelu- ning sõnumipuutumatus.
Küsimus: Kuidas olete asja lahendanud oma ettevõttes?
Andres Lember,
Turvafirma G4S Eesti
turundus- ja arendusdivisjoni direktor:
„Meil on kehtestatud töökorralduse reeglid, mida iga töötaja kohustub järgima ja mis ütlevad, et töötajale antud telefoni ei kasutata isiklikel eesmärkidel. Usaldame oma töötajaid ja usume, et nad ei kuritarvita meie usaldust. Terve talupojamõistus kohustab siiski järgima põhimõtet, mis liidab usaldusele kontrolli. Seepärast on meie töökorralduse reeglites öeldud, et tööandjal on õigus kontrollida töötelefoni otstarbekat kasutamist, neile on kehtestatud mõistliku suurusega limiidid, mis sõltuvad töö iseloomust ja ametiülesannetest. Limiidi ületamisel uuritakse järele, kas ülekulu on seotud tööülesannete täitmisega. Kui mitte, peetakse ülekulu töötaja palgast kinni. Kõnesid salvestatakse meil vaid klienditeeninduslikel eesmärkidel, mitte töötajate erakõnede tuvastamiseks.”
Ivo Tupits,
Jõhvi gümnaasiumi direktor:
„Meie ligi 700 õpilasega haridus-asutuses on telefonikõnede eristustest esmapilgul suhteliselt raske midagi põhjapanevat leida. Kui just tegemist pole eritasuliste numbrite või väljaspool tööaega tehtud kõnedega. Loomulikult vaatame iga paari kuu tagant väljavõtteid suurema tähelepanuga, kuid enamasti on tõdemuseks see, et tegemist on olnud tööalaste vestlustega.
Tänapäeval on ainsaks arvestatavaks suhtlusvahendiks ikkagi vaid mobiiltelefon ja oleme püüdnud olukorda lahendada nii, et hoiame oma üldkasutatavat mobiili kohas, mis on kontrollitav. Peame ka vihikut, mis näitab rohkem kui poolte kõnede võtjat ja kõne sisu. See tuleneb sügisest kehtima hakanud kohustusest selgitada juba esimesel päeval välja, mis on õpilase puudumise põhjus.
Salvestusi me ei tee, sest ette võib sageli tulla ka selliseid vestlusi, mida peab teadma vaid väga väike ring töötajaid. Ja üks asi veel: paljud klassijuhatajad teevad kindlasti päris suure hulga kõnesid oma isiklikult telefonilt, mille arved tasuvad ka vaikides ise.”
Karl-Erik Tender,
sotsiaalministeeriumi arendus- ja personaliosakonna arendusjuht:
„Ministeeriumi töötajad võivad töötelefonilt erakõnesid teha. Jälgime telefonikõnedele tehtud kulutusi. Kui ametikoha kõnesid tehakse rohkem, kui seda eeldab ametikoha profiil, siis esmalt vestleme töötajaga.
Tavapäraselt me era- ja töiseid kõnesid ei erista. Kui tegemist on näiteks lähetustega, mille kulud on suuremad, saab kõneeristuse abil töökõned kindlaks teha.Telefonikõnesid me ei salvesta.”
Isikuandmed on püha
•• Andmekaitse inspektsiooni (AKI) soovitus:
„Kui tööandja võtab välja kõne-eristuse, et selgitada välja kindlaksmääratud telefoniarve limiidi ületamise põhjus, ei ole vaja reeglina (v.a juhul, kui mobiiltelefoniga võetakse kõnesid vastu välismaal) uurida sissetulevaid kõnesid. Kõneeristuse uurimisel peaks piirduma võimalikult üldiste andmetega, nt valitud numbrite esinemissagedus, tavapärasemast pikad kõned (mille kohta saab siis töötajalt nõuda täiendavaid selgitusi. Lubamatu on lasta teisel töötajal telefonikataloogide abil kõneeristusest nähtuvaid telefoninumbreid tuvastada.“
Allikas: AKI juhend „Isikuandmete töötlemine töösuhetes”, abistav juhendmaterjal tööandjatele.
Vt: www.aki.ee
