Helve Toomla
jurist
•• Olete varem kirjutanud, et ettevõttes, kus on tööaeg pikem kui kuus tundi, peab olema lõu-napaus. Kas see kehtib ka omavalitsuse töötajate kohta? Kas üldised seadused, nagu ehitusseadus, heakorra eeskiri jm, on üle riigi ühtsed või võib iga omavalitsus kehtestada oma seadused ja need on ülimuslikud?
Vähemalt 30-minutiline vaheaeg vähemalt kuuetunnise töötamise järel tuleb anda üldjuhul neile, kes töötavad töölepingu alusel või on avalikus teenistuses, sh ka kohalikus omavalitsuses.
Lõunavaheaega ei tule anda seal, kus see on töö iseloomu tõttu võimatu, näiteks liinitööl. Sel juhul peab tööandja kindlustama võimaluse puhata ja einestada tööajal. Avalikus teenistuses võib teistsuguse töö- ja puhkeaja korralduse kehtestada ka eriseadusega.
Ülimuslikud on ikka riigi seadused. Kohalik omavalitsus seadusi kehtestada ei saa, ta tegutseb põhiseaduse, riigikogus vastu võetud seaduste ja teiste üle riigi kehtivate õigusaktide alusel. Ehitusseadus võeti riigikogus vastu 15. mail 2002 ja see kehtib ühtviisi kogu riigis, kõigis omavalitsustes.
Kohaliku omavalitsuse üles-anded ja pädevus on samuti seadusega kehtestatud, selleks on kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, mille järgi linna või valla heakorra tagamine on omavalitsuse ülesanne. Nii ongi iga omavalitsus kehtestanud oma piirkonna heakorraeeskirja.
•• Ettevõttes sai töö otsa. Oleme juba mitu päeva kodus olnud. Kas ja millist tasu peaks tööandja meile maksma?
Kui tööandja ei anna tööd, tuleb tal maksta töötajale keskmist töötasu. Samal ajal ei tohiks keegi ülemuse suulise korralduse peale lihtsalt koju jääda ja oodata, kuni tööle kutsutakse.
Seadus ütleb, et tasu saamise õigus on ainult töövõimelisel ja töö tegemiseks valmis oleval töötajal. Seetõttu peaks iga töötaja esitama tööandjale kirjalikult tööga kindlustamise taotluse ja endale sellest koopia jätma. Nii on vaidluse korral võimalik tõendada, et töötaja oli aktiivselt töö tegemisest huvitatud.
Saada oma tööalane küsimus:
vastused ilmuvad rubriigis esimesel võimalusel.
