Agne Narusk
Töötaja vallandamine on liiga lihtne, seadust rikkuvaid töö-andjaid peaaegu ei trahvitagi, kohustusliku koolituse raha on ebaõiglane töötajalt tagasi nõuda – need on vaid mõned punktid Eesti ametiühingute keskliidu koostatud loetelust. Ametiühingute hinnangul vajaks 2009. aasta 1. juulist kehtiv töölepinguseadus (TLS) võimalikult kiiresti muutmist. Seadus peab pakkuma töötajatele tõhusamat kaitset, sõnastavad nad eesmärgi.
TLS on jõudnud kehtida napilt kaks aastat. See on häbematult lühike aeg järelduste tegemiseks, sest parimatel praktikatel pole olnud aega kujuneda, nendib sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Egle Käärats.
Aprilli lõpus kogunesid ametiühingute ja tööandjate esindajad esimeste soovil taas kord seda teemat arutama sotsiaalministeeriumi laua taha. TLS-i teise poole ehk tööandjate esindajad ei näe vähimatki vajadust midagi muutma hakata. Kui, siis veelgi paindlikumaks. Töötajate esindajate meelest tähendab palju räägitud paindlikkus äärmiselt lihtsat vallandamist, tööandjate arvates bürokraatiavaba palkamist ja töölepingu võimalikult väikeste kuludega lõpetamist.
Esmapilgul tundub, et nii kaugel üksteisest seisjatel on täiesti võimatu milleski kokku leppida. Teemaga kursis olevad töötajad on pigem skeptilised, sest siiani on meeles ametiühingute kesine esinemine enne TLS-i vastuvõtmist – vihaseid sõnavõtte jagus, reaalselt aga ei saavutatud suurt midagi.
Tööandjad vastavad jaaniks
Aega jäi toona äärmiselt napiks, kommenteeris kahe aasta taguseid sündmusi ametiühingute keskliidu esimees Harri Taliga. „Sisuliselt pandi meid fakti ette, et seadus tuleb vastu võtta. Selle valmimisest hoiti meid eemal,” ütles ta. Nüüd lähevad ametiühingud uuele katsele. Asja teeb seekord keeruliseks hoopis muu: et midagi muuta, peavad mõlemad pooled – tööandjad ja töövõtjad – sellega nõus olema. Kui üks osapool esitab 15 punkti, mis vajavad hädasti täiendamist, ning teine deklareerib, et kehtivas seaduses pole vaja mitte midagi muuta, siis kuidas on see üldse võimalik?
Tööandjad on siiski lubanud jaanipäevaks oma ettepanekud esitada. Kui ühisnimetaja leitakse, istutakse sotsiaalministeeriumi osalusel uuesti laua taha augustis.
Mida ametiühingud töölepinguseaduses muudaks?
•• Suurim muudatus tähendaks seaduse täiendamist paragrahviga, mis kohustab kohaldama töötajale soodsamat sätet juhul, kui vastavad sätted on vastuolus.
•• Sätestada põhimõte, et töötaja keeldumine töötasu vähendamisest ei anna tööandjale alust töölepingu ülesütlemiseks.
••Üheselt tuleks seaduses esile tuua, et tööandja, kes on ajutiselt vähendanud töötasu, peaks maksma töötajale vähemalt üleriigilise kuutöötasu alammäära.
•• Suurendada viivist töötasu või lõpparve väljamaksmisega hilinemise eest vähemalt 0,5 protsendini iga maksmisega viivitatud päeva eest ja kahekordistada tööandja vastutuse määra TLS-i rikkumise eest.
•• Ebaseaduslikult üles öeldud tööleping peaks lõppema päeval, mil töövaidlusorgan teeb asjakohase otsuse; kohustada tööandjat ülesütlemist põhjendama. Võimaldada töötajal pöörduda töövaidlusorganisse alusetu koondamise tuvastamiseks pärast töölepingu lõppemist.
•• Tuua tagasi 2008. aastal fikseeritud töötuskindlustushüvitise määrad: 70% esimesel sajal töötuse päeval ja 50% alates 101. päevast. Näha ette võimalus pikendada töötuskindlustushüvitiste maksmist kolme kuu võrra.
•• Ettepanekud puudutavad ka töötukassale mõeldud tõendi väljastamise kohustust, hoiatuse kehtivusaega, koolituskulude hüvitamist, põhipuhkusetasu tagasinõudmist, töölepingute üleminekut.
Allikas: Eesti ametiühingute keskliit
