Töövaidluskomisjonides tuleb aeg-ajalt ette vaidlusi, kus menetlus on tulnud lõpetada nõuete aegumise tõttu. Mida see tähendab ja millised on olulisemad aegumistähtajad, selgitas raamatupidaja.ee-le Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni
töövaidluskomisjoni juhataja Jevgeni Kupri.
Aegumine töövaidlusasjades on sätestatud “Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse” (ITLS) paragrahvis 6. Sama paragrahvi lõikes 1 on sätestatud üldiseks aegumise tähtajaks neli kuud. See tähendab, et isikul, kes soovib oma töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks pöörduda kohtusse või esitada nõue töövaidluskomisjoni, on nendeks tegevusteks üldjuhul aega neli kuud alates ajast, mil isik sai teada või pidi oma õiguste rikkumisest teada saama.
Paragrahvi 6 lõiked 2 ja 3 sätestavad erandid. Lõige 2 sätestab töövaidluskomisjoni poole pöördumise tähtaja töölepingu ülesütlemise vaidlustamiseks. Tähele tasub panna, et töölepingu ülesütlemise vaidlustamise avalduse esitamise tähtaeg on 30 kalendripäeva ülesütlemiseavalduse saamisest, mitte aga töölepingu lõpetamise kuupäevast.
Lõige 3 sätestab töötasu nõude esitamise tähtaja. Töötasu nõude esitamise tähtaeg on 3 aastat. Avaldus on soovitav esitada ikkagi kohe võlgnevuse tekkimisel, mitte oodata pikemat aega, kuna kolme aasta möödudes ei pruugi sama tööandjat enam eksisteeridagi. Töövaidluskomisjonile avalduse esitamisel tuleb erilist tähelepanu pöörata asjaolule, et tähtaega arvestatakse mitte avalduse postiasutusse esitamise päevast, vaid selle jõudmisest töövaidluskomisjoni.
Silmas tuleb pidada ka asjaolu, et töövaidluskomisjon ise aegumist ei kohalda vaid taotluse peab esitama aegumist taotlev pool. Samuti peab silmas pidama , et aegumise taotlus tuleb esitada enne asja sisulise arutamise algust. See tähendab, et taotlus tuleb esitada enne, kui komisjon asub asja sisuliselt arutama või lisada taotlus juba oma kirjalikus vastuses vastaspoole avaldusele.
stamp
Lemmi Kann
