Töölepingu seaduse § 19 loetleb kuus alust, millal töötajal on õigus keelduda töö tegemisest.
Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Peeter Eesmaa:
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 19 loetleb kuus alust, millal töötajal on õigus keelduda töö tegemisest. Varem kehtinud töölepingu seaduses nimetati seda põhimõtet töölepingu peatumiseks, mis tähendas töötaja ajutist vabanemist kohustusest teha tööd ja tööandja ajutist vabanemist kohustusest kindlustada töötaja tööga. Kehtivas TLS-s on see põhimõte säilinud, kuigi teises sõnastuses. Siinkohal vaatame ühte alust, mis annab töötajale õiguse keelduda töö tegemisest.
Osundatud sätte punkti 5 kohaselt on töötajal õigus keelduda töö tegemisest ajal, kui ta on ajateenistuses, asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel.
Tööinspektsiooni juristi infotelefonis on tööandjad viimasel ajal tihti küsinud, kas selle aja eest, kui töötaja on ajateenistuses, asendusteenistuses või õppekogunemisel, peab töötasu maksma. Töötajale makstakse töötasu töö eest, välja arvatud seaduses sätestatud erandid. Nendeks on juhtumid, kui tööandja ei ole töötajale tööd andnud (§35), töötaja ei saa tööd teha tema isikust tuleneval põhjusel (§38), töötaja esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid (§ 19 p. 3). Erialases kirjanduses on asutud seisukohale, et ka uue töökoha otsimiseks antud vaba aeg (§99) tuleb töötajale hüvitada rahas.
Tööandjal ei ole kohustust maksta töötasu aja eest, kui töötaja on ajateenistuses, asendusteenistuses või õppekogunemisel.
Kaitseväeteenituse seaduse alusel makstakse ajateenijale ajateenistuskohustuse täitmise ajal igakuist toetust, reservväelasele õppekogunemisest osavõtu aja eest tema ametikohale vastavat kaadrikaitseväelase palgataseme keskmist ja auastmetasu, asendusteenistujale makstakse asendusteenistuses viibimise ajal igakuist toetust Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud ulatuses ja korras.
Töötaja õigus keelduda töö tegemisest TLS § 19 loetletud juhtudel ei saa olla töölepingu lõpetamise aluseks.
