Silja Lättemäe
Tööandja ei pea streikimise aja eest töötasu maksma, välja arvatud juhul, kui streiginõuded täielikult või osaliselt rahuldatakse, kinnitab Eesti Ametiühingute Keskliidu jurist Nelli Loomets.
Kuidas streikida või korraldada tööseisakut nii, et töötaja ei jääks palgast ja tööst ilma?
Streik tähendab töö peatamist. Töötaja, kes on otsustanud streikida, peab teadma, et seaduse järgi ei ole tööandja kohustatud streikimise aja eest töötasu maksma, välja arvatud juhul, kui streiginõuded täielikult või osaliselt rahuldatakse.
Lubatud on ka tööandja ja töötaja kokkulepe, mille kohaselt töötaja teeb võimalusel oma töö töövälisel ajal (näiteks puhkepäeval) ja siis ei jää ta streigi tõttu töötasust ilma.
Kollektiivse töötüli seaduse järgi tuleb enne streigi väljakuulutamist läbida lepitusmenetlus riikliku lepitaja juures, ja alles siis, kui leppimist ei saavutatud, võib streikida.
Lepitusmenetlust ei pea aga läbima, kui tegu on toetusstreigiga kestusega kuni kolm päeva. Näiteks Eesti Haridustöötajate Liidu (EHL) väljakuulutatud streiki toetasid toetusstreikidega väga erinevate valdkondade töötajad. Igal töötajal on õigus streikida ja seetõttu ei või tööandja ühtegi töötajat streigis osalemise pärast karistada.
Vastutus streigi korraldajale (mitte streikivale töötajale) saab järgneda vaid juhul, kui kohus on teinud otsuse, et streik oli ebaseaduslik ja see otsus on jõustunud.
Näiteks kui EHL oleks korraldanud streigi lepitusmenetlust läbimata, võiks tekkida küsimus EHLi streigi seaduslikkusest.
Kas streigist tekkinud tööseisaku aja eest tuleb palka maksta?
Kollektiivse töötüli seaduse järgi ei maksta streigis osalevatele töötajatele streigi aja eest töötasu. Samas võib kokku leppida seadusest soodsamalt ja seega võib tööandja töötajatele näiteks osa töötasust siiski maksta.
Streigis osalenud ametiühinguliige võib streigi aja eest saada hüvitust oma ametiühingult, kui ametiühingul on selleks raha. Töötajale, kes streigist osa ei võtnud ja oli valmis tööle asuma, kuid ei saanud oma tööd streigi tõttu teha, tuleb maksta keskmist töötasu.
Mis vahe on streigi tõttu tekkinud tööseisakul ja tavalisel tööseisakul?
Tavaline tööseisak on olukord, kus töötaja tahab oma tööd teha, kuid tööandja ei anna tööd. Sel juhul tuleb alati maksta keskmist töötasu.
Kui inimene ei saanud 8. märtsil tööle minna seetõttu, et ühistransport ei liikunud, siis kas see on tööluus või nn vääramatu jõud ja kas sellise töötamata päeva eest palka ka saab?
Kui töötajal on töökohale jõudmine takistatud streigi tõttu, siis see kindlasti ei ole tööluus. Transpordi seiskumine streigi tõttu on vääramatu jõud, sest tööandja ega töötaja ei saa transpordi seiskumist kuidagi mõjutada.
Tööandja ei või töötajale teha hoiatust ega tema töölepingut üles öelda põhjusel, et töötaja ei asunud õigeaegselt täitma oma töökohustusi transporditöötajate streigi tõttu.
Töötajal ei ole õigust tööandjalt nõuda töötamata aja eest töötasu, sest transpordi seiskumine on vääramatu jõud ka tööandja jaoks.
Mis on kollektiivleping ja miks on see töötajale nii oluline?
Kollektiivleping on tööandja (tööandjate) ja töötajate (töötajate ühingu) kokkulepe, mis reguleerib töösuhteid ja mida kohaldatakse kõikidele tööandja ettevõtte töötajatele.
Töötajatele on kollektiivleping oluline seetõttu, et tavaliselt lepitakse kollektiivlepingus kokku töötajatele seaduste nõuetest paremad tingimused.
Kollektiivlepinguga reguleeritavate küsimuste ring ei ole piiratud, kuid praktikas on kollektiivlepingutes näiteks kokku lepitud töötasu alammäärasid, lisatasude maksmise põhimõtteid, puhkuste kestusi, koolituse küsimusi jm.
Alates kollektiivlepingu seaduse kehtima hakkamisest 1993. aastal on kollektiivlepingu seaduses kehtinud säte, mille kohaselt kollektiivlepingu lõppedes on pooled kohustatud kuni uue lepingu sõlmimiseni täitma lõppenud kollektiivlepingu tingimusi.
Millist kahju toovad töötajale praegu plaanitavad seadusemuudatused?
Mullu detsembris algatas Riigikogu õiguskomisjon kollektiivlepingu seaduse muutmise ja esitas seaduse eelnõu (153 SE), mis tühistab eelviidatud põhimõtte ja teeb kollektiivlepingute lõpetamise tööandjatele lihtsamaks.
Lisaks sellele on Riigikogu õiguskomisjon algatanud töölepingu seaduse muutmise. Töölepingu seaduse muutmise kolmerealise seaduse eelnõuga (180 SE) tühistatakse ühepoolselt õigus saada alates 1. jaanuarist 2013 töötuskindlustushüvitist töölepingu lõppemisel omal soovil ja poolte kokkuleppel, kuigi see lepiti kokku ametiühingute, tööandjate ja vabariigi valitsuse poolt töölepingu seaduse tegemisel.
Mõlemad seaduste eelnõud on koostatud ilma ametiühinguid (töötajate organisatsioone) kaasamata ja nende arvamusi arvestamata ning seaduste muutmisel töötajate olukord kahtlemata halveneb.
Töölepingu seaduse tegemisel lähtuti turvalise paindlikkuse printsiibist. Kahjuks iga järgmise seadusemuudatusega vähendatakse töötajate turvalisust ja suurendatakse tööandjatele kasulikku paindlikkust.
