Töölepingu seaduse (TLS) § 88 võimaldab tööandjal töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mis ei võimalda töösuhet jätkata. Need põhjused tulenevad kas töötaja süülisest käitumisest või asjaoludest, mille tekkimises töötaja süü puudub.
Töölepingu seaduse (TLS) § 88 võimaldab tööandjal töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mis ei võimalda töösuhet jätkata (lõige 1). Need põhjused tulenevad kas töötaja süülisest käitumisest või asjaoludest, mille tekkimises töötaja süü puudub. Süüliseks käitumiseks on näiteks töökohustuste rikkumine, teo toimepanemine, mis põhjustas tööandja usalduse kaotuse töötaja vastu jms (lõige 1 punktid 3 – 8), töötaja mitte süüliseks käitumiseks on pigem tema seisundist tulenevad põhjused nagu töövõime vähenemine terviseseisundi või tööga mitte toimetuleku tõttu (lõige 1 punktid 1, 2).
Punktid 1 – 8 annavad seega töölepingu erakorralise ülesütlemise tüüpilisemaid põhjuseid kajastava näidisloetelu, kuna lõige 1 ütleb, et töölepingu võib üles öelda eelkõige punktides 1 – 8 kirjeldatud põhjustel. Siit saab järeldada, et tööandja võib töötaja töölepingu üles öelda ka muudel, kui lõige 1 punktides 1 – 8 kirjeldatud tüüpilistel põhjustel, peaasi, et täidetud on tingimus, et põhjused on nii mõjuvad, et mõlemapoolseid huve järgides ei saa eeldada töösuhte jätkamist.
Töötaja jaoks on oluline, et juhul, kui ta ei ole süüdi tema töölepingu erakorralises ülesütlemises, oleks tal edasise töötuse korral õigus saada töötuskindlustushüvitist. Selline õigus on talle tagatud töötuskindlustuse seaduse § 6 lõike 2 punktiga 2, mille kohaselt hüvitisele ei ole õigust kindlustatul, kelle viimane töösuhe lõppes TLS § 88 lõige 1 punktides 3 – 8 nimetatud põhjustel, see tähendab siis töötaja süülisest käitumisest tulenevatel põhjustel.
TLS § 95 lõige 2 ütleb, et tööandja peab ülesütlemist põhjendama. Seega juhul, kui töötajaga töölepingu erakorralise ülesütlemise põhjus ei mahu ühegi TLS § 88 lõike 1 punktides 1 – 8 nimetatud tüüpkirjelduse alla, on lubatav ülesütlemise õiguslikule alusele viidata üksnes lõike täpsusega ehk öelda leping üles TLS § 88 lg 1 alusel. Oluline on vaid see, et alusele lisanduks ülesütlemise põhjendus ehk sõnaline kirjeldus. Kui kirjeldusest selgub üheselt, et põhjuseks ei olnud töötaja süüline käitumine, ei tee seadus ka takistusi töötuskindlustushüvitise määramiseks. Ebatüüpilise, kuid siiski mõjuva põhjuse surumine lõige 1 konkreetse punkti alla võib anda oodatust vastupidise tulemuse, kuna võimaldab õigusvaidluses formaalselt tuvastada, et ülesütlemise alus ei vasta punktis kirjeldatud põhjusele.
