Aeg-ajalt on kuulda ja lugeda positiivsetest eeskujudest, kuidas keegi on jätnud palgatöö, hakanud elustiili-ettevõtjaks ning see on viinud tema elu kvalitatiivselt hoopis paremale tasemele. Tõsiasi on see, et mitte kõik väikeettevõtjad ei ela paremini kui palgatöötajad ning suur osa neist ebaõnnestub.
Novi arengukeskus kirjutab oma blogis, millised punktid tasuks läbi mõelda, enne kui selline elumuutus ette võtta.
Kui mitu töökohta järjest on ajapikku muutunud vastumeelseks, siis võib tunduda, et ainus õige tee on luua oma ettevõte. Ettevõtjaks hakkamise motivaatoriks võiks aga olla pigem soov midagi korda saata, midagi teha, mida palgatööl teha ei saa. Kui oma ettevõttest saab koht, kuhu rahulolematuse eest põgeneda, siis paraku kipuvad probleemid sinna kaasa tulema.
Inimesed ajavad tihti segamini töö ja tulemuse. Näiteks unistavad väga paljud oma kohviku tegemisest. See tundub nii idülliline – hubane miljöö, hommikune kohvi- ja saialõhn, toredad inimesed jne. Tegelikult aga ei ole ettevõtja oma kohvikus klient, vaid enne klientide tulemist on vaja teha tehinguid tarnijatega, korraldada koristamist, õpetada välja inimesi, teha endale selgeks, mis teeb ühest kohvikust populaarse koha, kui teine jääbki vaikselt hingitsema jne. Kui suur osa tulemuse õnnestumiseks vajavast tööst ei ole inimesele loomupäraselt sobiv, siis on oht ennast läbi põletada enne, kui tulemus vilja hakkab kandma.
On suur vahe, kas luua endale töökoht või ettevõte. Nagu ütleb Mait Ruut, kes on EASi mentorlusprogrammis mentoriks: «See, et tisler teab, kuidas töötab höövelpink, ei tähenda, et ta teab, kuidas töötab mööblifirma». Ei ole midagi halba selles, et luua endale töökoht, paljud ametid just niimoodi töötavadki – konsultandid, juristid, kunstiinimesed jt. Tähtis on teha teadlik valik ja läbi mõelda ühe või teise variandiga kaasnevad plussid-miinused, ohud ja võimalused ning võimalikud tegevusmudelid. Samuti õppida lisaks seda, milles veel kogemusi või teadmisi piisavalt ei ole. Ka üksi alustades võib tegelikult luua ettevõtte.
Alustaval ettevõtjal on oht langeda ülepingutamise lõksu, sest ega keegi meist ei taha ebaõnnestuda. Seda eriti siis, kui on vastutus ka oma pere heaolu eest ja kui inimene on loomult väga vastutustundlik. Millegipärast näitab aga elu, et pingega tehtud asjad ei kipu õnnestuma. See on ka kindlasti üks koht, kus mõtestatud arutelu coachiga annab väga häid tulemusi. Saavutades selguse, kaine meele ja rahuliku sisetunde, on tulemused märksa paremad. Väike kiirabi liigse pinge korral on ennast jälgida ja kui tunned pinget kõhus, õlgades või mujal, siis see sügava hingamisega lõdvestada. Samuti aitab ülepingutamist vältida mingi garantii, näiteks säästud, mis lasevad kergemini hingata ka siis, kui kohe piisavalt sissetulekut ei tule.
Teine ohumärk on venitamine. Inimene teab, et peaks ühte või teist tegema ja see on tema eduks väga vajalik, aga ta lükkab seda tegevust pidevalt edasi. Seda nimetatakse ka enese saboteerimiseks ja sellel võivad olla väga individuaalsed põhjused.
Toimetas: Kristina Traks,
