Naised, kellel on väikesed lapsed, ei püüa töökoha otsinguil sellest eriti rääkida. Arvatakse, et nii vähenevad šansid hea ameti saamiseks. Ometi on vanemlik staaž hindamatu kogemus karjääriredelil tõusmiseks!
Elades erakluses koos väikelapsega, tekib alati tunne, et ollakse lootusetult elust maha jäänud: unustatud on see, mida kunagi teati, ei oska teha enam seda, mida omal ajal tehti. Seetõttu, suundudes tööintervjuule, väriseb noor ema ilmsest ebakindlusest. Ning see kindlusetus kandub mingil müstilisel moel üle tööandjale. Kõik peaks aga olema hoopis vastupidi! Otsustage ise.
On õhtu, te seisate pliidi ääres ning keedate putru, põrandal teie juures mängib aastane tütreke. Ootamatult tungib kööki teie kolmeaastane poeg, komistab õele otsa, kukub ning lööb pea valusasti vastu lauanurka. Mõlema lapse kisa täidab köögi. Samal hetkel valgub keemaläinud puder üle potiääre. Heliseb telefon…
Tuttav pilt? Tundub, et veel veidi ja te jätate kõik sinnapaika ning põgenete teisele poole maakera. Ometi ei jookse ju! Ei, te karastute ning muutute tugevamaks, kannatlikumaks — need on aga just need iseloomujooned, mis peavad olema heal töötajal. Nii õpetavad lapsed meid raskustest jagu saama.
Ema 13 asjalikku omadust
Iga töö nõuab mitte ainult teadmisi, vaid ka teatud kindlaid oskusi ning iseloomuomadusi: töökust, initsiatiivikust, suhtlusvõimet jms. Tänapäeval on kombeks viidata kõikidele oma väärtustele otse CV-s, ootamata, kuni neid märkab töövõtja.
Niisiis, kui hakkab lõpule jõudma lapsepuhkus ning te kavatsete taas aktiivselt elama hakata, ärge kiirustage saatmast kõikvõimalikesse töökohtadesse oma vana CV-d, mis kirjutatud enne lapse sündi. Võtke pliiats ja paber ning püüdke analüüsida, mida olete viimasel ajal õppinud. Kui asjasse tõsiselt suhtuda, koostate kindla peale aukartustäratava nimekirja väärtustest, mida võib ära mainida oma uues CV-s. Seal leidub kindlasti alljärgnevaid omadusi:
1. Oskus paralleelselt töötada mitme ülesande lahendamise kallal. (vt. lugu pudruga).
2. Vastupidavus igasugustele stressiolukordadele. (vt. sama )
3. Vastutustunne. Kui olete õppinud olema hoolas lapsevanem, siis ei suhtu te ka töö juures oma kohustustesse lohakalt.
4. Oskus strateegiliselt mõelda. Lapsi kasvatades õpime pidevalt arvestama meie poolt momendil vastu võetud otsuste lähemaid ja kaugemaid perspektiive.
5. Paindlik mõtlemine. Teil on plaan teatrisse minna. Piletid (muide, üldsegi mitte odavad) on ostetud. Etenduse päeval avastate, et lapsel on palavik. Eks ole tuttav lugu? Jah, lapsed on suured meistrid meile selliseid “üllatusi” valmistama ning meie plaane segama. Mis siis ikka, tuleb jääda haige lapsega koju. Karastunud lapsevanem, puutudes taolise situatsiooniga juba kümnendat korda kokku, ei satu enam meeleheitesse. Ta suudab jääda rahulikuks ning lepib muutunud asjaoludega.
6. Kannatlikkus. Kui palju aega kulub teie mudilasel 25-meetri pikkusele teekonnale koduuksest autoni? Terve igavik! Ta peatub ju igal sammul, et avastada järjekordselt midagi vapustavat. Lastel on oma elutempo. Ning nendega arvestamine on suur kunst.
7. Oskus kokku leppida. Seda tehnikat ei õpeta mitte keegi teine paremini kui kangekaelsed ja visad lapsed. Need, kes valju nutuga kukuvad kõnniteele, et saada oma tahtmist või need, kes kategooriliselt keelduvad supist, mida olete tervelt pool päeva nimelt tema jaoks valmistanud.
8. Diplomaatilisus. Laste kollektiivis kerkivad paratamatult esile konfliktsituatsioonid. Sama käib ka täiskasvanute kohta. See, kes on õppinud mudilaste vahel liivakastis vorme jagama, saab rahulepitajaks ka kaastööliste seas.
9. Hea reageerimisvõime ning oskus kiiresti otsuseid vastu võtta. Teie laps jookseb sõidutee suunas, mõtlemiseks siin aega ei ole — teie reageermiskiirusest sõltub lapse elu. On muidugi ka vähem pingelisi olukordi. Näiteks, kui põngerjas sattus kogemata jäätiseleti taha ning jonnib nüüd seal. Sel juhul peate kiiresti orienteeruma ning otsustama, milline oleks parem käitumisviis: kas anda alla ja osta talle jäätis või jääda vankumatuks.
10. Oskus võtta situatsiooni sellisena, nagu see on. Te unistasite, et pojast saab majandusteadlane, tema aga vihkab matemaatikat. Tahtsite endale ühte last, tulid aga hoopis kaksikud. Jääb üle vaid olukorraga leppida ning õppida koos sellega elama. Ega ka töökohal pole kõik ideaalne. Teie oskusest võtta ilma sisemise protestita vastu reaalsus, sõltub, kas kohanete uues kollektiivis.
11. Võime reastada prioriteete. See puudutab nii koduseid kui ka tööülesandeid.
12. Füüsiline vastupidavus. Elu koos väikeste lastega on seotud suure füüsilise koormusega. Ja mida maksavad unetud ööd lapsevoodi kõrval? Siin ei räägita üldsegi nendest üliinimlikest pingutustest, mis nõutakse naiselt sünnituse ajal. Te pole kaugeltki nii nõrk, kui teile näib.
13. Produktiivsus ja organiseeritus. Noorel emal tuleb võimalikult efektiivselt kasutada aega, ühildades seda teiste pereliikmete režiimiga.
Ehk piisab. Kas oli tunda, kuidas enesehinnang kerkis? Pole kahtlust, et võite ise seda nimekirja jätkata, tuginedes oma unikaalsetele vanemlikele kogemustele.
Uued kõrgused
Mis puutub tõketesse, mis lastevanemate ees teel uutele ametikõrgustele pidevalt üles tõusevad, siis nendega tuleb kindlasti võidelda. Lastehaigused, lasteaiapeod, tegemata jäänud koolitööd ei tohi olla ahelaiks teie liikumisel mööda karjääriredelit üles. Mida siis teha? Otsige vanaemadelt tuge, kasutage lapsehoidjate abi, leidke hea lasteaed ning tugev kool. Ja siis teie hääl ei värise, kui potentsiaalne ülemus küsib laste kohta. Teatate talle uhkusega, et teil on laps (kaks, kolm, neli…), ning kinnitate, et see ei kajastu mingil moel teie töö efektiivsuses.
Aga võibolla te juba töötate ning ilmutate täie rinnaga kõiki oma suurepäraseid omadusi? Siis mõelge sellele, kas teie praegune palk vastab teie ebatavalistele võimetele. Kas poleks tõepoolest aeg tõstata küsimus palgalisa saamiseks? Peamine — ärge hinnake end liiga madalalt, nii tekib ka teistel võimalus teid austada.
Naistekas
