Signe Kalberg
Tööõnne valem: töö aidaku inimesi, tööst jäägu jälg ja töötaja saagu olla tema ise.
Me kõik teame väljendit „tööõnnetus” ning teame ka, mis on selle sõna laiem tähendus. Aga mida kujutab endast tööõnn? Kas see on üldse võimalik ja millest koosneb tööõnne valem?
Tööõnn tähendab rahuldustpakkuvat eneseteostust, kõlab tööõnne definitsioon karjäärinõustaja Tiina Saare sõnastuses. Teisisõnu, inimene tunneb rõõmu sellest, mida ta teeb.
Tema ütlust mööda on tööpsühholoogid avastanud, et inimeste pühendumus on suurem, kui neil on tööl head suhted, kui nad tunnevad autonoomsust, kui nende tervise eest hoolitsetakse, kui nad saavad piisavalt infot toimuva kohta ja tunnevad, et arenevad edasi.
Tööõnne valem
Saare sõnul on tööõnne valem välja koorunud karjäärinõustamisse tulnud klientide kogemustest.
Esimene komponent on nn südame-komponent – inimesed soovivad, et töö, mida nad teevad, aitaks reaalselt inimeste elukvaliteeti tõsta. Eelisseisus on kõik õpetavad, abistavad, ravivad, nõustavad jms maailma paremaks muutvad ametikohad.
Teine on mammuti-komponent – inimesed soovivad, et nende tegevustest jääks loovpraktiline jälg. Seepärast minnakse sageli õppima näiteks kutsekoolidesse, et omandada nn virtuaalsete ametikohtade kõrvale ka praktilisi oskusi. Inimesi teeb õnnelikuks, kui nad saavad näiteks maastikku kujundada, aidale uut katust panna, mööblit restaureerida, keraamilisi kausse vormida, heliplaati välja anda vms. „Olen kogenud, et siin on asjalikel ja kvaliteetsetel tootmisettevõtetel ka väike eelisseis teiste ettevõtete ees. Luuakse midagi, mis on silmaga nähtav,” tähendab Saar.
Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.
