Kristiina Viiron
Palka ei ole tunni- ja tükitöölistele ette nähtud ka enne pühi lühendatud tööpäevade eest.
Mitte kõigil töötavatel inimestel pole põhjust tänavuste kolmele tööpäevale langevate jõulupühade üle rõõmustada. Jah – kui inimene saab kuupalka, siis tähendavad tööpäevale langevad riigipühad talle mõnusaid lisapuhkepäevi, ilma et tema sissetulek langeks. Ent töötatud tundide või tükitöö alusel palka saavate inimeste jaoks on need lihtsalt palgata puhkepäevad.
„Eks naised ikka rõõmustasid puhkepäeva üle, aga palka muidugi ei makstud,” märgib aastaid õmblejana töötanud Eve. „Õmbleja palk on nadi ja kui pühad langesid tööpäevadele, siis oli ta meil veelgi nadim.”
Ka maakonnalehes põhipalga pluss honorari alusel palka saanud Kristiina tõdeb, et kui pühade tõttu mõni ajaleht ilmumata jäi, andis see kohe ka palgas tunda. „Eks vaba aeg kulus muidugi marjaks ära, aga samas häiris, et palka oli seetõttu vähem. Püüdsin küll nendel kuudel palju kirjutada, aga kui lehte lihtsalt ei ilmu, siis polnudki ju võimalik kirjutada,” osutab ta.
Tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Niina Siitami sõnul on see igati seaduslik, et tunni- ja tükitööliste jaoks on riiklikud pühad, mil tööd ei tehta, lihtsalt palgata puhkepäevad, mille eest ei ole hüvitist ette nähtud.
Eve meenutab, et soovis kord võtta riiklike pühade ajal korralist puhkust, lootes, et saab niimoodi pisut eelarveauku lappida, ent selgus hoopis, et riiklikud pühad korralise puhkuse arvestusse ei lähe. „Puhkuse ma muidugi sain, pühade võrra pikema siis, aga raha pühade ajal puhatud päevade eest muidugi mitte,” nendib Eve.
Nii ongi: puhkuseseaduse paragrahv 5 ütleb, et puhkuse kestust arvutatakse kalendripäevades, mille hulka ei arvata rahvuspüha ja riigipühi. Ka siis, kui rahvus- või riigipüha langeb puhkepäevale, ei arvestata seda puhkuse kestuse hulka.
Palka ei ole tunni- ja tükitöölistele ette nähtud ka lühendatud tööpäevade eest. Kolm tundi on tööpäev lühem 23. veebruaril, 22. juunil, 23. detsembril ja 31. detsembril. Kui nimetatud kuupäev on puhkepäeval, kehtib lühendamise nõue neile, kes töötavad.
Kui tööandjal ei ole võimalik tööpäeva lühendada, tuleb tööinspektsiooni tööinspektori-juristi Urve Stroomi sõnul omavahel kokku leppida, kuidas sel päeval töötatakse. „Võimalus on poolte kokkuleppel koostada töö ajakava selliselt, et lühendatakse mõnd teist tööpäeva või lepitakse kokku ületunnitöö tegemises,” osutab Stroom. „Viimase variandi korral hüvitatakse tehtud ületunnitöö eelkõige vaba aja andmisega mõistliku aja jooksul või sõlmitakse kokkulepe ületunnitöö hüvitamises rahaliselt. Kui tööandja töötajaga kokkuleppele ei jõua, on töötajal õigus töö tegemisest keelduda.”
Pühadel topeltpalk
Mõne inimese jaoks võivad pühad tähendada teenimisvõimalust, sest kui inimene on riigipüha ajal tööl (müüjad, meditsiiniõed, tehasetöölised vm), tuleb talle maksta kahekordset palka. „Kui osa vahetusest langeb ajale enne või pärast riigipüha, siis selle eest saab tavalist palka,” selgitab Siitam, kuidas tuleb tasustada siis, kui osa tööst on tavaliselt päeval ja osa riigipühal. „Näiteks kui töötaja vahetus kestab õhtul kella 20-st kuni hommikul kella 8-ni ning kell 24 kuupäeva vahetudes algab riigipüha, siis saab ta tavalist palka nelja tunni eest ja topelttasu kaheksa tunni eest.”
Sel aastal langes tööpäevadele seitse riigipüha. Tuleval aastal on tööpäevadel seitse riigipüha ja üks rahvuspüha (24. veebruar).
