Küsimus:
Kas seadusandlus reguleerib päevaraha mõistet? Mis isiklikud kulud kaetakse tegelikult päevaraha arvelt?
Vastab Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Kaia Taal:
Vastavalt töölepingu seadusele on töötajal õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist ning välislähetuse korral lisaks välislähetuse päevaraha. TLS § 40 lõike 4 järgi on töötajal õigus nõuda töölähetusega kaasnevate võimalike tekkivate kulude hüvitamist mõistliku aja jooksul enne töölähetuse algust ning tal on õigus keelduda lähetusest, kui tööandja ei ole mõistliku aja jooksul ettemaksu teinud. Töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist ja välislähetuse päevaraha tingimusi ning miinimummäärasid reguleerib Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2009. a määrus nr 110 "Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord" (edaspidi määrus).
Määruse § 2 lg 1 sätestab, et töötajal on õigus nõuda tööandjalt töölähetusega kaasnevate sõidu- ja majutuskulude ning tööülesande täitmisega kaasnevate muude mõistlike kulude (näiteks sõidupiletite ostmisega kaasnevad, reisikindlustuse, viisa vormistamise, pagasiveo, valuutakursside vahest tulenevad või muud sarnased kulud) hüvitamist ning välislähetuses oldud aja eest päevaraha maksmist vähemalt sama määruse §-s 3 sätestatud alammäära ulatuses. Kehtiv välislähetuse päevaraha alammäär on 22,37 eurot päevas. Seega tuleb eristada välislähetuse aja eest makstavat päevaraha ja kulusid, mis on seotud lähetusega.
