Villu Zirnask
Fontese analüütik Ilmar Põhjala, kas inimesel, kes on n-ö sündinud müüma näiteks raamatuid või spordikaupu, on lootust teenida head palka, kuigi keskmiselt on Eesti müüjate palgad suhteliselt madalad?
Fontese 2012. aasta palgauuringu andmeil oli Eesti keskmine muutuvpalga ehk tulemustasu osakaal kogupalgas 10%. Kauplustes kliente teenindavate kassiiride, müüjate ja müüjate-konsultantide tulemustasu osakaal oli väiksem, jäädes 8% piirimaile. Mõlema arvu puhul tuleb arvestada, et tegemist on keskmisega, mis sisaldab ka nende töötajate tasusid, kes muutuvpalka ei teeninud.
Jaekaubanduses on sageli küsimus, millega saab müüja müüki mõjutada. Üldlevinud arusaama kohaselt ennekõike kiire ja sujuva klienditeenindusega. Võrreldes müügitöödega, kus müügikonsultant mõjutab otseselt klienti ühe või teise kauba või teenuse kasuks otsustama, teeb klient tüüpilises jaekaubandusettevõttes oma ostuotsused ise, olles mõjutatud hindadest, kauba väljapanekust, kaupluse interjöörist, mis ei sõltu klienditeenindajast.
Milline on sääraste ametite puhul juhi seisukohast õige tulemustasustamise annus?
Tulemustasustamise õige skeemi koostamine on keeruline. Arvestada tuleb nii turul levinud tavasid kui ka organisatsiooni enda kultuuri ja ärimudelit. Hea tulemuse võib anda nii ainult põhipalga eest töötamine kui ka agressiivne tulemustasuskeem. Viimasel ajal on nii mõneski kohas soovitatud maandada ettevõtte riske madalama põhipalgaga ja võimalusega teenida tulemustasu. Ei ole see halb mõte, kuid tulemuspalka peaks teenima ikkagi ekstrapingutuse eest, mitte selle eest, kui töötaja lihtsalt ametijuhendis ette nähtud rutiinseid ülesandeid täidab.
Töötaja teenistuse suurus sõltub ennekõike ettevõttest, kus tööd tehakse. Alles seejärel tuleb tulemustasuskeem ja kuivõrd hästi töötaja suudab selle raames teenida.
