Tarbija24 lugeja uurib, miks maksustab riik tuluvabasid teenuseid, makstes raha tagasi alles aasta pärast.
«Õppisin 2012. aasta juulis ja augustis autokoolis. Tulu deklareerides selgus, et saan tagasi 87.11 eurot. Seega andsin riigile selle summa ulatuses justkui intressivaba laenu. Kas see on aus? Esiteks on inflatsioon osa raha «ära söönud», teiseks oli mul seda raha siis võib-olla rohkem vaja kui praegu. Miks pean andma riigile intressita laenu rohkem kui pooleks aastaks?» küsib lugeja.
Vastab maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi:
Alustuseks selgitame, et tegemist ei ole tulumaksuvabade teenustega. Füüsilise isiku töötasu maksustamine on ette nähtud jooksvalt tulu teenimise ajal, et ei tekiks olukorda, kus kogu aasta tulumaks tuleks tasuda korraga. Aasta jooksul arvestatakse ka tulumaksuvaba miinimumiga, st tulult, millelt ei peagi üldse tulumaksu maksma, seda ei makstagi.
Lisaks on riik ette näinud aasta kohta mõned maksusoodustused, st teatud kulud on inimesel lubatud teha mittemaksustatud tulust ning tuludeklaratsiooni esitamisel ja soodustuste kasutamisel annab riik tulumaksu tagasi.
Kuna tegu ei ole maksuvaba tuluga, vaid täiendava maksusoodustusega, siis on riik ette näinud, et nende kasutamise õigust tuleb kontrollida, samuti on maksusoodustustel summaline piirmäär. Ehk et see, kes soodustuse annab (riik), määrab ka tingimused, millal ja kui palju soodustust saab.
Samuti on eeskätt inimese jaoks mugavam, kui arvestus tehakse terve maksustamisperioodi kohta. Maksusoodustusega kulutuste aasta kestel jooksvalt arvesse võtmine võib väga lihtsalt viia olukorrani, kus aasta lõpuks on soodustusi arvestatud rohkem, kui tegelikult tohib, ning isikul tuleb tuludeklaratsiooniga hoopis tulumaksu juurde maksta.
Toimetas: Piret Lakson, reporter
