Kaire Talviste
Lihttöölised küsivad kõrget palka, spetsialistid tahavad areneda ja mainekat töökohta.
Tööjõuturg on olnud viimasel aastal selges muutumises: tööpakkumiste hulk on tõusnud ning konkurents väärt töötaja pärast kasvab. „Toimunud muutust tajuvad ka töövõtjad ning ei saa pahaks panna, et nad tekkinud olukorda ära kasutavad,” ütleb personaliotsingu ja -rendiga tegelev Recruitment Estonia OÜ juhatuse liige Triin Raamat-Kuus. Töövõtjate ootused tööandjatele on kõrgemad kui kunagi varem ning eelistatakse tööandjad, kes tegelevad organisatsiooni kui tööandja maine teadliku kujundamisega.
Jätkuvalt on tööandjail keeruline leida ka lojaalset ja töökat lihtöölist. Tööstussektorisse kandideeriva lihttöölise palganõudmised on CV-Online’i andmetel kohati põhjendamatult kõrged – lihttööline nõuab 20–25% kõrgemat palka kui tööandja on valmis pakkuma. Kõrgemat palgaootust mõjutab võrdlus lähiriikide palgatasemega, samuti seegi, et enamasti linnapiirist kaugemal asuvatesse tootmisettevõtetesse jõudmiseks lisandub transpordikulu.
Spetsialistide nõudmised
Konkursse läbi viies ei saa tööandja enam lootma jääda pelgalt töökuulutuse avaldamisele. CV-Online’i värbamisspetsialist Ivika Born tõdeb, et otsingud on muutumas järjest enam otsepakkumiste ja sihtotsingu keskseks. Seetõttu võib tööpakkumise saanud kandideerija tööandjale ka enam nõudmisi esitada. Peale palganumbri väärtustab töövõtja tööaja paindlikkust, sõidukompensatsiooni, koolituse- ja arenguvõimalust. Tööotsija huvitub järjest enam tööandja taustast ning on juba intervjuule tulles teinud põhjaliku eeltöö ning on valiv.
„Kandidaatide teadlikkus töö valikul on märkimisväärselt tõusnud. Kandidaadid teevad iseseisvalt taustauuringut. Nad uurivad nii finantsnäitajaid kui ka ettevõtte mainet,” tõdeb ka värbamisteenust pakkuva HR Factory müügijuht Pille Seppar.
Tööle kandideerijate jaoks on oluline töökeskkond, inimestesse suhtumine, materiaalsete lisahüvede kõrval pannakse rõhku arenguvõimalustele, koolitustele, samuti võimalusele tulevikus ettevõtte siseselt mõnes teises riigis töötada. On huvi tuntud ka paindliku tööaja vastu, et oleks võimalik osaliselt või täielikult ise valida töötamise kohta ja aega (teha paar päeva nädalas näiteks tööd kodus). Lisahüvedena tuuakse järjest enam välja pikemat puhkust (nt talvepuhkus) ja ka tasustatud haiguspäevi.
